Ülikoolid ootavad rohkem õppijaid IT-aladele

Arvutiklass. Foto: Margus Ansu

Ülikoolid alustavad lähiajal uute tudengite vastuvõtmisega. Koolid ootavad üliõpilasi eeskätt tehnikaerialadele ning on suurendanud IT-alade õppekohti.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse peaspetsialist Kaja Karo rääkis, et eelmisel aastal loodi TÜs riigieelarvelisi õppekohti päevase õppe bakalaureuseõppes ligi 1600 ning magistriõppes ligi 800. Lisaks täideti bakalaureuseõppes ligi 600 ning magistriõppes ligi 170 riigieelarvevälist õppekohta.

«Õppekohad käesolevaks aastaks veel täpselt selgunud ei ole, aga teada on, et proportsioonid võrreldes eelmise aastaga ei muutu,» kinnitas Karo.

Ta lisas, et siiski tasuks esile tõsta õppekohtade suurenemist infotehnoloogia ja tarkvaratehnika õppekavadel ja seda koostöömemorandumi «Eesti IT akadeemia» raames.

«Riigieelarveliste õppekohtade üldised proportsioonid võrreldes eelmise õppeaastaga on jäänud aga samale tasemele,» lausus Karo.

Rääkides sisseastujate seas menukatest erialadest, lisas Karo, et arvata võib, et sotsiaalteadused, meditsiin ja keeled (näiteks õigusteadus, arstiteadus, majandusteadus, inglise keel ja kirjandus ning füsioteraapia) on jätkuvalt populaarsed.

«Kindlasti võiks inimesed rohkem mõelda loodus- ja reaalainete õppimisele, sest loodus/reaalteadused, näiteks IT, on valdkonnad, mille lõpetajaid riik vajab,» lausus Karo. «Häid kandidaate õpetajakoolituse õppekavadele kandideerimiseks ei ole ka kunagi liiga vähe.»

Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes selle aasta vastuvõtuks ühtegi uut õppekava ei avatud. Eraldi pingerida moodustatakse käesoleval aastal aga ajaloo õppekava kunstiajaloo erialale kandideerijatest. Magistriõppes muudeti mitme õppekava sisu ja nimetust, näiteks organisatsiooni infotöö, kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja ning hariduskorraldus.

Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kirsti Naaberi andmetel on koolis kokku bakalaureuse, inseneri ja rakenduskõrgharidusõppes 1770 riiklikku õppekohta ning magistriõppes 715. Eelmisel aastal olid arvud vastavalt 1706 ja 712.

«Suurenemine on tulnud IT alade rahastuse arvelt,» kinnitas Naaber, kelle sõnul ootab ülikool õppureid eeskätt IT erialadele, just informaatikasse, sest neid spetsialiste on riigil puudu.

Ta prognoosis, et sisseastujate vahel läheb tihedaks rebimiseks majandus- ja sotsiaalteaduskonna erialadel, sest seal on väga vähe kohti, aga palju soovijaid.

«Näiteks on informaatikas riiklikke kohti 140, aga avalikus halduses 17,» tõi ta välja. «Loodus-, täppis- ja tehnikavaldkondadesse tulijate üle oleme eriti õnnelikud.»

Uutest erialadest mainis Naaber ehituste projekteerimise ja arhitektuuri eriala Tartu Kolledžis 15 õppekohaga, samuti maastikuarhitektuuri eriala Tallinna Kolledži kaugõppes 6 õppekohaga.

Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist Merit Paist rääkis, et eelmisel aastal tuli kooli tasuta kohtadele õppima 1238 inimest, neist bakalaureuseõppesse 790, magistriõppesse 426 ja doktoriõppesse 22 inimest. «Tasuta kohtade arvud ei muutu sellel vastuvõtul võrreldes eelmise aastaga oluliselt,» kinnitas ta.

Paisti sõnul on läbi aastate olnud populaarsed erialad üsna sarnased: bakalaureuseõppes õigusteadus, inglise keel ja kultuur ning riigiteadused ja magistriõppes õigusteadus ja kirjalik tõlge.

«Ise ootame rohkem tublisid huvilisi loodus ja täppisteaduste valdkonda ning kindlasti ka noori, kes huvitatud oma tuleviku sidumisest õpetajatööga,» kinnitas Paist.

Eesti Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille rääkis, et bakalaureuseõppe riigieelarvelisi kohti on 477 (eelmisel aastal 494), magistriõppes on riigieelarvelisi kohti 294 (eelmisel aastal 320).

«Kuna ülikoolidele on antud õigus riigieelarvelisi kohti moodustada rohkem kuni 1,5 korda võrreldes riikliku koolitustellimusega, siis maaülikool ei ole riigieelarvelisi kohti sel aastal väga palju rohkem moodustanud,» sõnas Lille.

Ta lisas, et eeldatavasti tuleb kõige suurem konkurss ökonoomika ja ettevõtluse erialale, sest selle eriala konkurss on aastate viisi olnud kõige suurem.

«Loodan, et maaülikooli kõik riigieelarvelised õppekohad saavad 1. septembriks täidetud ja et mitte ühelgi erialal ei jää vabu kohti. Kõige enam ootan sisseastujaid tehnikaaladele,» märkis ta.

Maaülikooli magistriastmes on üks uus eriala – taimesaaduste tootmistehnoloogiad ja tootearendus. «Sellele erialale ootaks ka neid sisseastujaid, kes on pikka aega soovinud taimekasvatuse erialale sisse astuda,» ütles Lille.

Sisseastumisajad ülikoolides:

Tartu Ülikool

Sisseastumisavaldusi saab esitada 25. juunist 6. juulini bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppesse päevasesse õppesse õppima asumiseks.

Paberkandjal avaldusi on võimalik esitada 2.−6. juulini ülikooli peahoones või kolledžites kohapeal. Vastuvõetute nimekirjad avaldatakse hiljemalt 18. juulil sisseastumise infosüsteemis (SAIS). Esimesed sissesaanud selguvad aga ilmselt juba nädal aega varem. Täpsem info on üleval siin.

Tallinna Tehnikaülikool

Bakalaureuseõppesse kestab vastuvõtt 27.06-6.07 tasuta õppekohtadele ning 27.06-8.08 tasulistele. Magistriõppes kestab kogu vastuvõtt 27.06-6.07. Esimesed sissesaajad kinnitatakse 12. juulil. Ridade täitmine kestab järgemööda olenevalt eriala populaarsusest augusti lõpuni.

Täpsem info on üleval siin.

Tallinna Ülikool

28.06 - 09.07.12 toimub avalduste vastuvõtt infosüsteemis SAIS õppekavadele, kus on nõutav vastuvõtueksami sooritamine. 28.06 – 18.07.12 toimub avalduste vastuvõtt infosüsteemis SAIS õppekavadele, kus kandideeritakse ainult riigieksamite alusel. Täpsem info on üleval siin.

Eesti Maaülikool

Vastuvõtt magistriõppesse algas juba 11. juunil ja kestab 5. juulini. Bakalaureuseõppe päevane vastuvõtt algab 22. juunil elektrooniliselt ja 25. juunist maaülikoolis kohapeal ning kestab 6. juulini. Bakalaureuseõppe kaugõppe vastuvõtt algab 9. juulil ja kestab 17. augustini.

Bakalaureuseõppe päevase ja magistriõppe vastuvõetute esialgsed nimekirjad selguvad 11. juulil. Pingeread hakkavad siis liikuma ja loodame 1. septembriks enam-vähem kindlad õppima tulijad välja selgitada. Täpsem info on üleval siin.