/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/10/30/88106t1h7b7d.jpg)
Ühiskonnateadlane Ivi Masso väitis ETV vestlussaates «Vabariigi kodanikud», et just korporatiivse ühiskonna väljakujunemine Eestis näitabki, et euroopalik demokraatia on siin juurdunud.
Politoloog: korporatiivne ühiskond ongi euroopalik demokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta vaidles vastu ärimees Raivo Varele, kes tõi usalduskriisi põhjustena välja korporatiivse-klubilise ühiskonna juurdumise Eestis. Vare hinnangul on Eesti hetkel puberteedieas ühiskond ning me võime küll rääkida enam kui 90-aastasest vanusest, aga tegelikult sündis ühiskond taasiseseisvumise järel uuesti.
Ta uskus, et just korporatiivsed otsustusmehhanismid ning ühiskonnas teataval määral juurdunud preisilik loogika on meid viinud usaldamatuse ja poliitikas pettumiseni.
Ivi Masso leidis aga, et just parteide nn. broilerikasvatused ongi väga euroopalik nähtus ning ega Euroopa poliitikas samuti väga palju säravaid ning iseseisvaid persoone ei ole. Samuti leiab Euroopaski üsna palju suletud nimekirjade süsteemiga parteipoliitikat harrastavaid demokraatiaid.
Raivo Vare rõhutas mõtet, et head ajad on halvad nõuandjad ning avaldas arvamust, et halb on, et poliitika on tänapäeval muutunud elatusallikaks, mitte ei ole enam eluviis. Sellest ongi tema meelest tingitud solidaarsuse puudumine poliitikute suunalt.
Ignar Fjuk leidis, et majanduskriis on ikkagi selle tagajärg, et aastaid tarbiti üle jõu, järeltulevate põlvede kulul. Usalduskriisi põhjuseks tõi ta tõsiasja, et riigi juhtide seas puuduvad meil nn. eetilised majakad.