/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
Värska sanatoorium on pidanud tegema üle tuhande telefonikõne ja teatama rehabilitatsiooniteenuse järjekorra alusel sel aastal abi oodanutele, et Värskast nad seda ei saa, sest sotsiaalkindlustusamet on vähendanud Värska tavapärast teenusemahtu ligi kolm korda. Värska pole kaugeltki ainus.
Tellijale
Sotsiaalkindlustusameti rahajaotus paneb kulme kergitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärdi seitsmeaastane südamehaige poeg hakkas nutma, kui kuulis emalt, et sel aastal jääb Värskasse sõit ära. «Oleme Värskas käinud kolmel aastal ja see on poja tervisele väga hästi mõjunud,» ütles Kärt. Muu hulgas on nädal Värskas, kus pakutakse ka psühholoogi teenust, pisikesest peast arsti juures palju valu tundnud ja arste paaniliselt kartma hakanud väikemeest ka sellest hirmust üle aidanud. «Sel aastal oleks meil rehabilitatsiooni eriti vaja, sest pojal oli kaks kuud tagasi südameoperatsioon,» nimetas Kärt.
Nagu teisedki kogenud rehabilitatsiooniteenuse kasutajad, pani Kärt poja Värskasse juuni alguseks kirja juba peaaegu aasta tagasi. Paar nädalat enne õiget aega sai ta aga Värskast kurvastava telefonikõne. Kärt üritas leida mõnda teist kohta, aga seegi ebaõnnestus – järjekorrad on pikad igal pool. Samas on poisil rehabilitatsiooniplaan, mille järgi on riik lubanud, et ta võiks aastas teenuseid saada enam kui 1200 euro eest.
«Kogu raha pole me kunagi ära kasutanud ja nüüd ei saa osaliseltki,» tõdes puudega lapse ema.
Pisarad tulid silma ka Kerli 13-aastasel astmahaigel tütrel, kui laps kuulis, et Värskas, kus ta on seitse aastat käinud, teda sel aastal ei oodata. «Kui Tallinnas olekski võimalik rehabilitatsioonis iga päev käia, siis siin pole astmahaigele nii vajalikku värsket metsaõhku ja võimalust tavakeskkonnast välja saada,» põhjendas Kerli, miks nad just Värskat on eelistanud.
«See on inimestele väga haiget teinud ja me oleme ka ise päris kurjad,» ütles Värska sanatooriumi juhatuse esimees Vello Saar.
Möödunud aastal oli Värska sanatooriumil sotsiaalkindlustusametiga leping rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks 354 000 euro eest ja samas suurusjärgus on lepingumaht olnud ka varasemail aastail.
1. jaanuari seisuga oli Värskas järjekorras 1455 inimest. Sellest arvust lähtudes taotles sanatoorium ka selleks aastaks rehabilitatsioonilepingut. Märtsi teises pooles saadud lepingul oli aga kirjas vaid 130 000 eurot. Mai lõpuks oli kogu raha, nii laste kui ka täiskasvanute osa otsas ja lisaraha ei paista kusagilt. Teenust on saanud vaid 300 inimest ja rehabilitatsioonimeeskond istub jõude.
Pärast seda kui 105 rehabilitatsiooniteenuse osutajat jaanuari algul rahataotluse koos vastustega ligi sajale küsimusele sotsiaalkindlustusametile saatsid, on rahajagamise reegleid muudetud. Nimelt arvutati vastuste alusel välja iga teenuseosutaja – sanatooriumid, haiglad, puuetega inimeste mittetulundusühingud – punktid, mis võinuks olla rahajagamisel üheks aluseks. Värska sai keskmised punktid ja võiks arvata, et seepärast vähendatigi lepingumahtu. Mitte tingimata.
Tallinnas tegutseva, eelkõige liikumispuuetega laste rehabilitatsioonile pühendunud väikese perefirma Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus sai kõigist kõrgeimad punktid, kuid sellegi asutuse lepingumaht ei kasvanud, vaid kahanes ligi kolmandiku võrra. Tõsi, võrreldes seni ühe suurema rehabilitatsiooniteenuse pakkuja Värskaga on väikese perefirma lepingumaht üle 150 000 euro. Näitaja teeb suuremaks ka see, et nad tegelevad peamiselt lastega ning lastele mõeldud summad on suuremad.
Samas kasvas osa teenuseosutajate lepingumaht isegi mitu korda ja kõige suuremad võitjad polnud sugugi paremate punktide saajad. Kindel on see, et rehabilitatsiooniteenuse osutamise kogusumma pole sel aastal vähenenud – see oli mullu ja on ka sel aastal üle viie miljoni euro.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Marina Runno sõnul mõjutas rehabilitatsiooniteenuse osutajate juurdekasv asutuseti teenuseosutamisvõimalusi ja asutuse sisemist eelarvet. «Kuid see ei vähenda teenuse kättesaadavust, kuna eelarve on ikka endine,» selgitas Runno.
«Probleemid on sotsiaalkindlustusameti rahajagamise läbipaistvuses,» lausus Adeli Eesti juhatuse liige Ahti Kallaste. «Reegleid muudeti protsessi käigus, ja isegi neist ei peetud kinni.»
Adelil pole kogu raha veel otsas, aga paljudele oma klientidele peavad nemadki rehabilitatsiooni üles ütlema hakkama ning osa meeskonnast töötab poole koormusega.
«Otsustasime, et paneme seljad kokku ja räägime üheskoos kaasa ka sisulises mõttes probleemse rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldamisel,» ütles Saar. Mai lõpus lõid Värska, Adeli ja Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus teenuseosutajate liidu, millega järjest liituvad uued asutused.
«Süsteemiga võib kohaneda ja kõige lihtsam on viriseda, aga parem on pakkuda lahendusi, et süsteem paremaks muutuks, ja seda me tahamegi teha,» ütles Kallaste.
Värska ja Adeli läksid kahekesi veel kaugemale ning palusid Aivar Pilve advokaadibüroolt hinnangu rehabilitatsiooni tänavuse rahastamise kohta: «Kas ja kui, siis mil määral on rikutud teenuseosutajate õigusi ning kas on rikutud meie klientide õigusi,» nimetas Saar.
Esialgu üritavad kaks kanget sotsiaalkindlustusametiga kompromissi leida, kuid ei välista kohtusse minekut, et enda ja klientide õigusi kaitsta.