Suvelaagris näitavad probleemidega noored oma paremat külge

Laager Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Suvelaagrites näitavad probleemidega lapsed oma paremat külge, sest tulevad sinna nii-öelda puhta lehena ja uus keskkond mõjub hästi.

Suvelaagrid on harva terve kooli või klassi laagrid, enamasti tullakse kokku Eesti eri nurkadest, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes.

Kuid laagrite juhatajatega rääkides selgub, et ei maksa tänaseidki laagreid alahinnata. Esiteks on ka tänapäeva laagrites lasterühmi, mis on juba talvel koos olnud ja üheskoos suvelaagrit oodanud. Näiteks Tuksi spordilaagris käivad laste treeningrühmad koos oma treeneriga. Laagri juhtaja Tarmo Tuisk ütleb, et kui mõni spordirühm on kaasa võtnud ka käitumisraskustega lapsi, siis pole nendega laagris probleeme olnud, sest uus keskkond mõjub lastele hästi.

Ka Pivarootsi laagrisse tuleb lapsi n-ö valmis rühmadena ja isegi oma bussiga: Harkust, Sauelt, Pärnust. Laagri juhataja Katrin Kadakas kinnitab, et taoliste rühmadega on meeldiv töötada. Kuid laager näib mõjuvat hästi ka näiteks Tapa ja Kaagvere erikoolist Pivarootsi laagrisse suunatud lastele. Ilmselt sellepärast, et laagris ei kuulutata, kust laps tuli. Neile antakse võimalus alustada suve puhta lehena.

Pärnu vanalinna kooli Tootsi klassi õpetaja Asso Kommer viib suvel skaudilaagrisse oma klassi õpilasi, võttes siiski kaasa ka linnalapsi, et Tootside kontsentratsioon laagris liiga suureks ei kujuneks. Ta on märganud, et laagrioludes on käitumisprobleemidega lapsed teistest isegi ettevõtlikumad ja tragimad. Kuid ta annab laagrilistele teadlikult ka selliseid ülesandeid, mis eeldavad koolitarkust, siis saavad korralikud lapsedki ennast tegijatena näidata. Kommeri skaudilaager Soomaal kestab nädala ringis, kuid mõned «pahad poisid» veedavad seal vabatahtlikult peaaegu terve suve, mis on kindlasti parem kui lihtsalt linna peal ringi hulkuda, arvab Asso Kommer.

Ida prefektuuri vanemkomissar Peeter Pau korraldab juba kuuendat aastat Lõuna-Eestis sõjaväestatud lastelaagrit. Ta kinnitab, et ka seda tüüpi laager võib lastele meeldida ja neile hästi mõjuda. Laagris pannakse rõhku eelkõige rühmade kokkukuuluvustundele, sest kaitseväe selgroog on ju tema salkade ja rühmade ühtsus. Laste ühtsustunnet aitab laagris kujundada elamine sõjaväetelkides, ülesanded, mida telkkond saab täita ainult üksteist toetades, riviharjutused. Liidavad ka looduses orienteerumine jms. Täpi panevad i-le laskmisharjutused laagri lõpus, millest on tüdrukud niisama suures vaimustuses kui poisid.

Lõimumisrühmad

Lõuna-Eesti sõjaväelaagris on ka Kaagvere ja Tapa erikooli õpilasi ning toimetulekuraskustega perede lapsi, kuid nad ei torka teiste hulgast silma, märgib Peeter Pau. Uues keskkonnas püüab iga laps ennast paremast küljest näidata, toonitab ta.

Ka lastekaitse liidu Remniku laagris kujundatakse ühtset rühmatunnet, kusjuures tulemustega jäädakse rahule. Tegemist on kakskeelse laagriga, kus pooled lapsed on eesti ja pooled vene perekondadest. Rühmades on nad läbisegi. Igal aastal leidub lapsevanemaid, kes küsivad algul hirmunult, miks pandi nende laps venelaste/eestlastega ühte rühma. Laagri lõpus on aga nii lapsed kui ka nende vanemad segarühmadega väga rahul, sest ühine tegevus on liitnud lapsed kokku ja mõlemalt poolelt on leitud endale häid sõpru.

Remniku laagri juhataja Kaja Vahar märgib, et nende laagris käib suve jooksul 1000 kuni 2000 last, neist 400 ringis tuleb sotsiaaltuusikuga – toi­metulekuraskustega perede lapsed, käitumisprobleemidega õpilased jt. Remniku laagris suhtutakse igasse lapsesse kui puhtasse lehte ning kõik kasutavad juhust ja püüavadki ennast näidata heast küljest.

Ka loodushuvi võib lapsi liita

Pivarootsi suvelaagrisse suunatakse ka Kaagvere kooli tüdrukuid. Neid liidavad teiste lastega põnevad loodusuuringud, mille käigus ei tule pahanduse tegemine meeldegi, ütleb juhataja Katrin Kadakas. Kasuks tuleb seegi, et Pivarootsi laagri lastel on looduse vaatlemiseks käepärast mikroskoobid, luubid, binoklid, GPS-id ja muud põnevad vahendid.

Laagri juhatajal on kahju ainult sellest, et lastega saab liiga harva Matsalu looduskaitse alale, Muhu saarele või lihtsalt paadiga sõitma minna, sest bensiin on nii kallis. Väljasõidud liidavad aga lapsi samuti. Katrin Kadakas arvab, et erakonnad võiksid mõned läikivad plakatid ja voldikud trükkimata jätta ning vabanenud raha lastelaagritele annetada. Arvamus erakondadest paraneks sellega märkimisväärselt, oletab ta.

Annetamised suvelaagritele on teretulnud idee, sest suvelaagritel on kasulik pedagoogiline mõju täiesti olemas.