Reformierakonna toetus tõusis juunis ühe protsendipunkti võrra vaatamata erakonda tabanud rahastamisskandaalile, küll aga suurendas skandaal nende hulga, kes ei oska enda erakonnaeelistust määratleda, selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust.
Reformierakonna toetus juunis skandaalile vaatamata tõusis
Kui maikuus oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, siis juunis oli toetus 31 protsenti. Keskerakonna toetus kerkis maikuu 19 protsendilt 23 protsendile juunis.
Suurima languse on läbi teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond – toetus on langenud 29 protsendilt 24 protsendile.
Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on kukkunud kahe protsendipunkti võrra maikuu 17 protsendilt 14 protsendile juunis.
Märkimisväärselt on tõusnud nende inimeste hulk, kes ei oska oma erakondlikku eelistust öelda. Kui maikuus oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti, siis juunis oli neid 38 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et erakondade rahastamise skandaal tõstis oluliselt nende hulka, kes ei oska enda erakonnaeelistust määratleda.
«Erakondliku eelistust omavate vastajate hulgas olid erakondade reitingud suhteliselt sarnased eelmise aasta lõpu seisule ning sotside kevadine tõus on suve alguseks haihtunud,» tõdes Voog.
Uuringu küsitlusperioodil 23. maist 13. juunini küsitleti kokku 801 valimisealist kodanikku. Reformierakonna rahastamisskandaal sai alguse 22. mail, kui erakonna liige Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo, milles ta tunnistas, et on viinud erakonna kassasse teadmata päritolu raha.
Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.