/nginx/o/2012/06/15/1168136t1h7f0b.jpg)
Erukindral Urmas Roosimägi käe läbi kannatanud lapse isa Leho Kikas annab oma vastulauses omapoolse nägemuse sellele, mis lastevahelises intsidendis ja sellele järgnenud vanemate tülis juhtus.
Roosimägi ohvri isa peab erukindrali väiteid valelikeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikase sõnul ei ole ta kunagi õigustanud lastevahelist vägivalda ja tal oli lapsega sel teemal tõsine jutuajamine.
«Enne Roosimägi pojaga juhtunut pole teistel lastel minu lapse suhtes pretensioone olnud. Vastupidi, olen ise korra politseist nõu küsinud, kuna minu poega topiti sealsamas trenni riietusruumis vägivaldselt kappi. Saan seda dokumentaalselt tõestada. Rääkisin kiusaja treeneriga ja situatsioon lahenes,» meenutas Kikas.
Veebruaris Tere tennisekeskuse riieusruumis juhtunust on Kikasel oma nägemus.
«Tunnistajate sõnul sai situatsioon alguse mängust, Roosimägi poeg esitas väljakutse - «sa ei saa mind kätte», hiljem ei tahtnud tunnistada, et saadi kätte. Seega mingit hirmu tal nn kiusaja ees ei olnud vaid ta ise oli huvitatud mängimisest. Mu pojal ei ole kunagi varem Roosimägi pojaga negatiivseid kokkupuuteid olnud, seega rääkida mingist kiusamisest või piinamisest on must-valge vale,» leidis Kikas.
«Mingit Roosimägi poja karjumist ei olnud, ühe tunnistaja väitel kuulis ta, kuidas mõlemad poisid hoopis naersid. Nutt algas hiljem - siis, kui minu poeg oli Roosimägi poja juurest juba lahkunud oli, ja sisenes Roosimägi.»
Kikase sõnul asus erukindral võõrast last vähemalt kahe tunnistaja silme all karistama. «Tunnistuses politseile kinnitab Roosimägi oma allkirjaga, et tal puudus füüsiline kontakt kannatanuga. Meediale tunnistab ta tutistamist. Prokuratuuris, tunnistuste vääramatust mõistes, kinnitab aga oma allkirjaga, et tunnistab end süüdi talle esitatud süüdistuses, ehk kahes löömises. Seega on kerge veenduda, kuidas Roosimägi oma ütlusi kohandab vastavalt soovile ja auditooriumile,» kirjeldas Kikas.
«Roosimägi ei olnud nõus algul tunnistama löömist, minu ettepanekust tegu tunnistada ja vabandada keeldus ta järsult. Sealjuures olin ma nõus, et minu poeg vabandab tema poja ees, kuid ta ei olnud lahendusest huvitatud ja, olles kindel oma puutumatuses, oli nõus ainult politseiga rääkima. Avaldasingi kohtuotsuse vaid seetõttu, et ta irvitas ülbelt näkku igale katsele temalt selgitust nõuda ja eitas oma teguviisi.»
Kikase sõnul ei ole ta kunagi Roosimägit vägivallaga ähvardanud. «Küsisin, et kui tema oma poja eest minu pojale kätte võib maksta, kas siis oleks õige, kui mina sama tema suhtes teeks. Seepeale koputas Roosimägi irvitades oma rinnataskule ja ütles sõna-sõnalt, «löö löö, näed, mul siin lindistab, siis annan su ise politseisse.»»
Samuti on Kikas skeptiline selles suhtes, kas Roosimägi poeg sai kannatada sel määral, nagu Roosimägi seda paista laseb. «Paistes käsi on väljamõeldis, sest näiteks poja ema ei teadnud toimunust paar päeva pärast sündmust midagi. Samuti jätkas Roosimägi poeg trennides käimist, kui käsi oleks tõesti õlast paistes, viitaks see traumale, millega ei saa tennist mängida.»
Kikase sõnul on vihjed temapoolse rahaküsimise kohta laimukampaania. «Kui oleksin soovinud kompensatsiooni, oleksin esitanud tsiviilhagi kriminaalmenetluse käigus, mis oleks automaatselt viinud välja ka kohtuliku aruteluni ja Roosimägi poleks saanud kokkuleppemenetlusega pääseda.»
«Roosimägi naist ma ei ole sõimanud, väitsin vaid telefonis, et kui ta mees oma tegu ei julge tunnistada, on ta mees argpüksist kaabakas - sellel arvamusel olen ma endiselt. Roosimägiga rääkisin telefonis umbes kaks korda, rohkem ta toru ei võtnud. Minuga kohtus ta viimati nädal tagasi, vabandamisest ei olnud juttugi, vaid ähvardas mind «hävitama hakata» ja ka minu vanemate kaudu kätte maksma hakata,» ütles Kikas.
Asja uurinud Põhja prokuratuuri hinnangul ei olnud Roosimägi süü suur ning kriminaalasi lõpetati läinud nädalal otstarbekuse põhimõttel. Roosimägile määrati kohustus teha 110 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör võttis arvesse seda, et Roosimägi on varem karistamata, kannatanule tekitati ainult valu, mitte tervisekahjustusi, samuti tegutses Roosimägi emotsionaalselt ärritatuna ja veendumuses, et tema pojale oli eelnevalt tekitatud valu. Roosimägi ütles, et soovib kannatanu ees vabandada.