/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/06/14/1167636t1hdc87.jpg)
Eesti koolijuhtide ühendus tegi haridusministeeriumile ettepaneku lubada põhikoolidel kehtestada nelja õppeveerandi asemel viis õppeperioodi, ministeerium peab ideed heaks.
Traditsioonilised kooliveerandid võivad kaduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktorite pöördumist ajendas see, et mitukümmend aastat muutumatuna püsinud õppeveerandid on ebavõrdse pikkusega ning kurnavad õpilasi ja pedagooge. Nii näiteks on 2012.-2013. õppeaasta esimene veerand 35, teine 39, kolmas 50 ja neljas 51 õppepäeva pikk. Praktikas sunnib see kooliperet ühel veerandil hinnete saamisega kiirustama, teisel aga kuhjub koolitöid ebaproportsionaalselt palju.
Direktorite plaani kohaselt jaotataks kohustuslikud 175 koolipäeva võrdselt viie õppeperioodi peale, millest igaüks on 32-39 õppepäeva ehk keskmiselt seitse nädalat pikk. Sellega jääksid sügisene ja talvine koolivaheaeg samasse aega, juurde tekiks üks talvevaheaeg veebruari lõpus. Praegust kevadvaheaega peetaks aga aprilli viimasel nädalal. Muudatuste tõttu lõpeks koolides tunnid nädal-kaks hiljem ehk juuni keskpaigas.
Koolijuhtide ühenduse juhatuse liige, Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong ütles, et igale koolile võiks anda otsustusõiguse, millal vaheaegu pidada. Gümnaasiumiastmes võib koolijuht hoolekogu nõusolekul vaheaegu juba praegu ümber tõsta, ent põhikooli tasemel on need endiselt seatud ministri määrusega.
«Me ei saa kehtestada vaheaegu kõigile koolidele ühe mõõdupuuga,» leidis Ong. Viie õppeperioodi süsteemist tõuseks tema sõnul kasu eelkõige linnakoolidele, mille õpilased saaksid lisanduva vaheajaga võimaluse looduses viibida. Maakoolides, sealhulgas enda juhitavas Sõmeru põhikoolis, eelistaks Ong aga jätkata õppeveeranditega, mis ei lükkaks õppeaasta lõppu nädala võrra pikemaks ja sailitaks õpilastele pikema suvevaheaja.
Ong nägi viie õppeperioodi puhul ka probleeme, näiteks võib pikenev õpe teha takistusi põhikooli lõpueksamite tegemisele. Kui piirkonna mitu kooli kasutab erinevat õppeperioodide jaotust, raskendab see koolitranspordi planeerimist. Erinevates koolides käivad ühe pere lapsed satuvad koolivaheajale erineval ajal, mis võib tähendada peavalu lastevanematele.
Viie õppeperioodi süsteemi kasutati sel aastal esimest korda Rocca al Mare koolis, kellele andis selleks võimaluse erakooliseadus. Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et süsteem on ennast õigustanud ja sellega kindlasti jätkatakse.
Kreintaali sõnul tagab süsteem loogilisema õppekoormuse jaotuse. Hinnete kogumisega ei lähe kiireks, sest vajadusel võib õpilastele hinded välja panna ka pärast kahte õppeperioodi. Õppetöö põhikoolis lõpeb nüüd gümnaasiumiastmega ühel ajal. «Lisaks näitavad mingid märgid ka seda, et õpilased on sel aastal vähem väsinud,» põhjendas ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ta isiklikult pooldab koolijuhtidele suurema otsustusvabaduse andmist ega mõista, miks seda ei võimaldatud juba uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. «Ilmselt on veerandite traditsioon nii tugev, et keegi ei mõelnud sellele. Kui õppeperioodi viiendikud on koolijuhtide tahe, siis ma ei näe küll, et ministeerium tahaks selle vastu olla.»
Kui ministeerium plaani heaks kiidab, nõuab see seadusemuudatust ja saaks üldhariduskoolides rakenduda kõige varem 2013. aasta sügisel.