Täna mälestati Euroopa Parlamendis Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ohvreid.
Europarlamendis mälestati Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestustseremoonia avanud Tunne Kelami sõnul on 1941. aasta tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist.
«Need olid esimesed massiküüditamised praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt,» ütles Eesti saadik oma avasõnavõtus. Kelami sõnul pandi need inimsusevastased kuriteod toime rahuajal ning neid võib käsitada poliitilise ja sotsiaalse puhastusena.
Kõnega esines Läti Vabariigi peaminister Valdis Dombrovskis, kelle sõnul on selline üritus ülimalt oluline teadvustamaks totalitaarse kommunismi kuritegusid teistele rahvastele.
Mälestusüritus toimus traditsiooniliselt Euroopa Parlamendi külaliste sissekäigu halli seinale paigutatud, nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ees, mille Balti riikide delegatsioonid kuus aastat tagasi parlamendile kinkisid.
Sõna võtsid Euroopa Parlamendi eelmine president Jerzy Buzek, endine Läti Vabariigi välisminister Sandra Kalniete, kes on sündinud Siberis küüditatud vanemate peres ning Euroopa Mälu ja Süüme koostöökogu president Göran Lindbladt, kes Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liikmena oli omaaegse ENPA kommunistlikke kuritegusid käsitleva resolutsiooni algatajaid ning Stockholmi omaaegsete «esmaspäevamiitingute» vedaja, Euroopa Parlamendi Rootsi delegatsiooni juht Gunnar Hökmark.
Osalejad pidasid mälestustahvli ees minutilise leinaseisaku ning asetasid selle jalamile lilled.