Agur: ühiskond pole veel küps, et tahvelarvutit loetaks õppevaraks

Hendrik Agur. Foto: Elmo Riig / Sakala

Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur nentis, et tahvelarvuti kasutuselevõtu kava ümber tekkinud vastuolud näitavad, et ühiskond pole veel küps tahvelarvutit igapäevase, ise soetatava õppevarana võtma. Sellele vaatamata jätkab kool eesmärgi nimel tööd.

GAGi hoolekogu väidab, et lapsevanemad ei saa tahvelarvutite kasutuselevõtule heakskiitu anda, sest plaan on analüüsimata, rutakas ja seab vanemad suurte rahaliste kohustuste ette. Miks ei eelnenud Teie kavale sellist analüüsi nagu vanemad soovisid?

Uuendused on alati rasked. Inimeste mõttemallide muutmine on peen kunst ja targalt protsessi juhtida alati ei õnnestu. Oma pilootprojekti ei soovinud me kuidagi «suure kella külge» riputada. Kui on aga tegemist rahaliste väljaminekutega, siis on teema kohe tundlikust tundlikum. Alahindasime teema ülitundlikkust ja arvasime, et projekti saab käivitada n-ö sujuvamalt.

Kõiki tegevusi ja uuendusi, mis koolis ette võetakse, ei pea pidevalt kooskõlastama alati suures ringis. Pidevalt toimub kooli arendamine, õppekava, dokumentatsioon, suunaarendused.

Suure arendustegevuse keskel on võib-olla raske teinekord eristada, millega tuleks hakata pöörduma idee algfaasis huvigruppide esindajate poole ja millega idee väljatöötamise lõppfaasis. Hoolekogu esimees on heitnud ette, et liiga hilja teavitati hoolekogu. Samas on toimunud IT-arendusega pidev töine protsess ja pole ju otstarbekas igast sammust, mis kooli juhtkond teeb, pidevalt ette kanda.
Selleks ongi koolil juhtkond, kes peabki olema tegelikult koolis ühtlasi pidevaks arengumootoriks.

Kontekstist on välja kistud «iPadi õppele täielik üleminek». Midagi sellist pole koolil kordagi plaanis olnud. Tegemist on olnud täiendavate IKT-vahendite kasutusele võtmise plaaniga õpilastele mitmekesisemate võimaluste loomiseks õppetöös ja lähtuvalt õpilastele paremast keskkonnast. Selleks on vaja väga palju tööd teha: õpivara loomine, mis peaks olema riiklik ülesanne, õpetajate IKT-alase kompetentsi tõstmine jne.

Kuidas peate õigeks tahvelarvuti-kavaga GAGis edasi minna?

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) alane arendustegevus jätkub GAGis kindlasti, seda ka tahvelarvutite kasutuselevõtmisel.

Hoolekogu seisukohast ja vanemate tagasisidest tuleb teha järeldusi ja üks nendest on see, et täna ei ole vanemad veel valmis ise osalema IKT vahendite soetamises oma lastele selleks, et neid kasutada õppetöös.

Just see lähenemisviis, millele kooli juhtkond lootis, ei ole veel vanemate seas - ja võiks ka öelda, et ka ühiskonnas - küps. Olen kindel, et see aeg ei ole kaugel, kui sellist lähenemisviisi peetakse elementaarseks.

Strateegia jääb samaks, muuta tuleb taktikat: Eesti on IKT-lahenduste kasutusele võtmises hariduses lapsekingades. Kusagil peab olema keegi, kes püüab algust teha. Üldse pole tänuväärne positsioon olla ühena teerajajate seas, aga see on meie tulevik.

Rahastust projektile tuleb otsida riigilt - eurotoetustelt, sihtasutustelt. Ma ei pea praegu silmas konkreetselt teatud riistvara soetamist meie koolile, vaid üldisemalt - õpivara loomine, õpetajate kompetentsi tõstmine, arendustegevus jne.

Kui riik peab oluliseks tänapäevaste laialdaste võimalustega IKT-vahendite kasutusele võtmist hariduses, siis tuleb selle nimel tegutseda. Õnneks oleme kaasatud haridus- ja teadusministeeriumi ümarlaudadesse, kus just nende küsimustega tegeletakse. Aeg annab arutust.