Avaliku teenistuse reform sai parlamendi heakskiidu

Avaliku teenistuse reformi ettevalmistamine on kestnud mitu aastat. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu võttis täna opositsiooni vastuseisust hoolimata vastu palju eriarvamusi tekitanud avaliku teenistuse seaduse, mis vähendab ametnike arvu ning muudab avaliku teenistuse erasektoriga sarnasemaks.

Seaduse poolt hääletas 57 ja vastu oli 36 riigikogu liiget.

Ühe muudatusena eristab uus seadus avalikku võimu ja tugitegevusi teostavad inimesed. Ametnikena määratleb seadus need, kes ka tegelikult teostavad avalikku võimu, ning ülejäänud töötajad hakkavad ametiasutustele tööd tegema töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametniku staatuses olevate inimeste arv seega 28 000-lt 22 000-le.

Samuti muutub reformiga läbipaistvamaks ametnike palkade süsteem, kuna praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus kaovad. Ametnike palk hakkab koosnema vaid põhipalgast, ehkki selle määramisel on juhtidel senisest vabamad käed.

Põhipalgale võib teatud juhtudel juurde maksta ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Justiitsministeeriumi kinnitusel ei või muutuvpalk saada siiski varjatud lisatasuks, kuna selleks saab kasutada maksimaalselt viit protsenti kogu palgafondist. Kõigi ametnike palgad avalikustatakse edaspidi kesksel veebilehel.

Töölepinguseaduse põhimõttele sarnaselt vähenevad ametnike koondamishüvitised seniselt maksimaalselt kümnelt kuult ühele kuule. Suurem sotsiaalne kaitse jääb ministeeriumi teatel neile, kes on asutuses kauem töötanud.

Ametnike põhipuhkus hakkab uue seaduse kohaselt olema 35 kalendripäeva ning staažist sõltuvaid lisapuhkusepäevi seadus enam ette ei näe. Varem välja teenitud, kuid kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aastaga.

Põhiseaduskomisjoni kuuluv reformierakondlane Väino Linde on riigikogus öelnud, et seni väärtustas seadus ametnike stabiilset teenistussuhet ja pikaajalist pühendumist, mistõttu võisid ametnikud näiteks kõrgemat pensionistaaži oodates endale avalikus teenistuses piltlikult öeldes juured alla kasvatada.

Mitmete hüvede kaotamisega on seaduse põhimõte tema sõnul muutunud. «Kuidas see kõik avaliku teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele riigis mõjub, seda peab näitama aeg,» ütles Linde muudatuste arutelul.

Eelmise aasta lõpus justiitsministeeriumis valminud ja märtsis riigikogu menetlusse jõudnud eelnõule tehti kokku umbes 900 parandusettepanekut, millest võeti osaliselt või täielikult arvesse ligi 720. Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tegu praeguse valitsuse ühe suurema reformiga, mida on oodatud rohkem kui kümme aastat.

Uus avaliku teenistuse seadus hakkab kehtima algselt kavandatud 1. jaanuari asemel 2013. aasta aprillis.