Polma: tahvelarvuti tähendab kokkuhoidu ja paremat õpet

Gunnar Polma Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütles, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi plaan tahvelarvutid kasutusele võtta on ambitsioonikas ja tähendaks õnnestumise korral nii kokkuhoidu kui ka õppekvaliteedi tõusu.

Polma teab, millest räägib, sest tema juhitav kool võttis eelmisel sügisel kasutusele 30 tahvelarvutit keeleõppe, kunsti ja matemaatikatundides.

«Need on meil väga tihedas kasutuses vahemikus 1.-4. klassini. Laste huvi on suur, õppematerjalid – mis on praegu veel valdavalt inglisekeelsed rakendused - võimaldavad seadet hästi kasutada matemaatika ja loodusõpetuse õpetamiseks, osaliselt haakuvad rakendused ka keeleõppe õppekavaga,» kirjeldas Polma.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi visioonist on Reaalkooli kogemus siiski veidi erinev. Seadmeid ei soetanud õpilased vaid kool; pool tahvelarvutitele kulunud rahast saadi kooli juures tegutsevalt mittetulundusühingult, ülejäänu haridusministeeriumi eraldatud ühekordsest toetusest loodus- ja täppisteaduste arendamiseks.

«Üks on selge – GAGi lähenemise juures on ideoloogia hoopis teine. Kui õpilasel on endal iPad kodus, siis see annab võimaluse õppeprotsessi kodutöö valguses juhtida,» ütles Polma.

Suurbritannia Essa Akadeemia kogemus näitab, et uue tehnoloogia kasutamine õppetöös parandab järsult ka õppetulemusi.

Lisaks sellele hindas Polma, et tahvelarvutite laiem kasutamine koolis tähendaks õppeasutusele aastas tuhandete eurode suurust kokkuhoidu. Peamiselt tuleks see paberikulu vähenemisest – praegu tehakse õpilaste tarbeks aastas sadu tuhandeid lehti õppematerjalide koopiaid. Mitmeid neist annaks aga täita ka elektrooniliselt. Säästa saaks ka õpikutelt ja töövihikutelt.

«Kaks korda kokku hoida ei oleks utoopia. Seetõttu pean GAGi plaani igati positiivseks, see käik viiks terves Eestis e-õppe mõtet väga tugevalt edasi,» leidis Polma.

Siiski sõltub tahvelarvuti edu koolis sellest, kuidas suudetakse õpilased panna seadet võtma kui õppe- mitte meelelahutusvahendit. «Juhul kui kriitiline osa õpetajatest ja lapsevanematest, kes on lastele autoriteedid, sellega kaasa ei tule, siis võib see tagasilööke anda.»

Praegu vajaks uute IT-lahenduste rakendamine riigi ja omavalitsuste tuge. «Eesti hariduse seisu ja inimeste elatustaset arvestades ma arvan, et seda tuleks läbi viia ikkagi läbi riigi ja omavalitsuse poolse toetuse. Samas on tervitatav kui leidub motiveeritud koole, kes ka kaasates lapsevanema panuse, jõuavad tulemuseni kiiremini, kui see muidu meie ühiskonda jõuaks.»