Hoolekogu, kuhu lapsevanemana kuulub ka IT-visionäär Linnar Viik, tegi nüüd kooli juhtkonnale ülesandeks koostada infotehnoloogia arengukava, kus oleks maailma kogemuse taustal analüüsitud tahvelarvutite mõjusid noortele ja saavutatavaid eesmärke. Juhtkonnal tuleb loobuda takerdumisest Apple’i toodete ja ühe tarnija külge ning leida seadmete soetamiseks raha enda eelarvest või projektidest.
Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka Tallinna haridusamet ütlesid, et nemad tahvelarvutite ostu maksumaksja raha ei pane, vaid seda peaks tegema näiteks Tiigrihüppe SA. «See ei ole kindlasti see projekt, kus me teiste koolide arvelt hakkame lisavahendeid leidma. See on kallis ja seda on ka koolijuhile öeldud,» sõnas Tallinna haridusameti juht Andres Pajula.
«Kas see peab olema just iPad - Apple'i ärimudel on üles ehitatud eksklusiivsusele, mis peegeldub kõrgemas hinnas ja mitte eriti heas ühilduvuses teiste süsteemidega,» jäi haridusministeerium oma vastuses kõhklevaks.
GAGi direktor Hendrik Agur ütles, et hoolekogu otsus pole veel temani jõudnud, kuid kool tegutseb vastavalt neilt saadud mandaadile. Eitava vastuse korral tagastatakse tahvelarvutid erafirmale ja kulusid sellega ei teki. «Muudatusi tuleb teha tegevusplaanis, kusagil tuleb pidurit tõmmata, kuid kurss jääb samaks: e-õpe on tänapäeva nõue ja kool peab uuendustega kaasas käima,» ütles Agur.
Aguri selja taga seisab kooli sihtasutuse nõukogu ja ka Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma, kelle juhitavas koolis mõnikümmend tahvelarvutit mullu sügisel edukalt kasutusele võeti.
Polma sõnul on GAGi plaan ambitsioonikas, võimaldaks säästa tuhandeid eurosid paljundatavatelt õppematerjalidelt ja viia õppe uuele tasemele. «On tervitatav, kui leidub motiveeritud koole, kes kaasates lapsevanema panuse, saavad IT pakutavad võimalused kiiremini kätte, kui see muidu meie ühiskonda jõuaks,» leidis ta.