Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) juhtkonna plaan mitu klassi sügisest tahvelarvuti-õppele üle viia on tekitanud lapsevanemates nii palju paksu verd, et neid esindav hoolekogu tunnistas algatuse läbimõtlematuks ning keeldus tahvelarvutite ostmist vanemate kohuseks jätmast.
Lapsevanemad panid GAGi tahvelarvutite plaanile veto
«Me ühehäälselt otsustasime, et seda pilootprojekti ei käivitata. Selle ettevalmistamine on puudulik ehk sai hindeks kaks,» kommenteeris GAGi hoolekogu esimees Ivo Valter esmaspäeva õhtul langetatud hoolekogu otsust.
Sellega saadeti juhtkonnale tagasi nende visioon, et eelolevast sügisest alustaks tahvelarvutitega õpet esimesed klassid, üks viies, üks seitsmes ja üks kümnes klass. Visiooni kohaselt oleks iPadid loetud õppevaraks, neile kuluvad 60 000 eurot kannaks lapsevanemad ning seadmed soetataks juba kokku lepitud tarnijalt Apple Lighthouse projekti raames.
«Võib-olla viie aasta pärast me naerame selle peale ja tahvelarvutid ongi nii odavad nagu pintslid, aga täna on see kulu ikka väga karm,» ütles Valter.
Kolme lapse isa ei varja, et on lapsevanemaid kaks nädalat ärevuses hoidnud plaanist hämmeldunud. Mitmed neist kuulsid seadmete ostmise ideest esimest korda koolidirektor Hendrik Aguri raadiointervjuust. Vaatamata sellele, et juhtkonna vanematele esitatud lühiülevaates puudub tahvelarvutite valiku põhjendus ja pole analüüsitud nende mõju õppetööle, on koolil juba kokkulepe IT-ettevõttega Datel, kes tarnis õpetajatele esimesed iPadid, lootuses, et need hiljem välja ostetakse.
Seadmete soetamise vanemate õlule panemine on Valteri hinnangul ka seadusevastane, sest põhikoolis ja gümnaasiumis on õppevahendite tagamine kooli kohustus. Sellises mahus ost eeldab aga riigihanget, mitte kokkulepet erafirmaga. Loo teeb veidramaks asjaolu, et GAGi alles aprillis kinnitatud 2012.-2014. aasta arengukavas pole tahvelarvutite kohta sõnagi. See pani hoolekogu arvama, et seadmete soetamise mõte on juhtkonnal tekkinud hiljuti ning selle tagamaad on hämarad.
Uued juhised
Hoolekogu, kuhu lapsevanemana kuulub ka IT-visionäär Linnar Viik, tegi nüüd kooli juhtkonnale ülesandeks koostada infotehnoloogia arengukava, kus oleks maailma kogemuse taustal analüüsitud tahvelarvutite mõjusid noortele ja saavutatavaid eesmärke. Juhtkonnal tuleb loobuda takerdumisest Apple’i toodete ja ühe tarnija külge ning leida seadmete soetamiseks raha enda eelarvest või projektidest.
Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka Tallinna haridusamet ütlesid, et nemad tahvelarvutite ostu maksumaksja raha ei pane, vaid seda peaks tegema näiteks Tiigrihüppe SA. «See ei ole kindlasti see projekt, kus me teiste koolide arvelt hakkame lisavahendeid leidma. See on kallis ja seda on ka koolijuhile öeldud,» sõnas Tallinna haridusameti juht Andres Pajula.
«Kas see peab olema just iPad - Apple'i ärimudel on üles ehitatud eksklusiivsusele, mis peegeldub kõrgemas hinnas ja mitte eriti heas ühilduvuses teiste süsteemidega,» jäi haridusministeerium oma vastuses kõhklevaks.
E-õppe siht jääb alles
GAGi direktor Hendrik Agur ütles, et hoolekogu otsus pole veel temani jõudnud, kuid kool tegutseb vastavalt neilt saadud mandaadile. Eitava vastuse korral tagastatakse tahvelarvutid erafirmale ja kulusid sellega ei teki. «Muudatusi tuleb teha tegevusplaanis, kusagil tuleb pidurit tõmmata, kuid kurss jääb samaks: e-õpe on tänapäeva nõue ja kool peab uuendustega kaasas käima,» ütles Agur.
Aguri selja taga seisab kooli sihtasutuse nõukogu ja ka Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma, kelle juhitavas koolis mõnikümmend tahvelarvutit mullu sügisel edukalt kasutusele võeti.
Polma sõnul on GAGi plaan ambitsioonikas, võimaldaks säästa tuhandeid eurosid paljundatavatelt õppematerjalidelt ja viia õppe uuele tasemele. «On tervitatav, kui leidub motiveeritud koole, kes kaasates lapsevanema panuse, saavad IT pakutavad võimalused kiiremini kätte, kui see muidu meie ühiskonda jõuaks,» leidis ta.