Kiek in de Kökis avati teisipäeval prantsuse fotokunstniku Pierre Jouve näitus «The Dark Side of Paris».
Galerii: fotonäitus «The Dark Side of Paris» Kiek in de Kökis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avati Berliini Werkstattgalerie vahendusel Kiek in de Köki 1. korrusel tuntud prantsuse dokumentalisti, fotograafi ja kirjaniku Pierre Jouve fotonäitus «The Dark Side of Paris». Näitus jääb avatuks 4. septembrini 2012.
Pierre Jouve (sündinud 1943) – endine rahvusvahelise pressi ajakirjanik, on fotograaf, kirjanik, stsenarist ja režissöör, ta on teinud muuhulgas dokumentaalfilme Jacques Chirac`ist, Jean-Marie Le Penist ja Francois Mitterandist.
Pierre Jouve sai 2006. aastal Pariisi politseiprefektilt erakorralise loa oma kaameraga ühe aasta jooksul päevaste politseioperatsioonide jäädvustamiseks. Mõne päevaga avastas ta ehmatava ning mitte kunagi varem nähtud Pariisi, täis vahistamisi ning igat liiki kuritegevust. Need tööülesanded viisid ta ühiskonna ääreala miljöösse, mis tavainimesele varjatuks jääb. Oma reidil ei kohtunud ta mitte ainult ohvrite ja süüdlastega, vaid nägi ka õigusmõistmisega tegelevate asutuste tööd, nende igapäevavõitlust vägivalla vastu.
Pierre Jouve momentvõtted, mis politseinike ja päästemeeskondade operatsioonide ajal tehtud, on ühtlasi dokumendid ja tõendusmaterjal. Mis tema fotode juures võlub, on nende peaaegu maaliline esteetika. Kohati kiirgavad väljapandud tööd otsekui kuulsate meistrite aurat – nii oskuslik on mäng valguse ja varjuga, pealispinna ja struktuuriga. Pildi tegelik sisu saab selle erilise esteetika taustal tuntavaks alles pärast täpsemat vaatlemist.
Autor kirjutab oma kogemusest: «Sellele minu jaoks nii ebaharilikule reidile võttis mind kaasa Pariisi politsei. Nähtu kõneleb toorest reaalsusest, mis on seaduse ja riikliku tsensuuri poolt varjatud, või lihtsalt ühiskonna poolt ignoreeritud ja kõrvale tõrjutud, sest reeglina ei vaata ühiskond end meeleldi peeglist. Need pildid on teemadel, mida õigusemõistmine, politsei ja poliitikud tuhandel põhjusel maskeerivad – ka selleks, et ohvreid ja kriminaale meedia ahne pilgu eest kaitsta. Minek teiste valusse on minek iseendasse. Me paneme end proovile, kompame oma inimlikkust ja taluvuspiire, seadusekuulekust, suhet süsteemidega, mis meid talitsevad. Politsei ja õigusemõistmine sekkuvad, toimetavad juurdlust, vahistavad, süüdistavad, mõistavad kohut, saadavad vanglasse, hoolitsevad haavade eest. Inimolemise tume pool võlub niikaua, kui hakkad selles tajuma korduvat mustrit: kui näed peatumatu õnnetusvankri veerema hakkamist, tuleb tahtmine reportaaž lõpetada.»
Antud fotoseeriat on varem eksponeeritud Pariisi muuseumis Musée d´Art Moderne de Saint-Etienne, Berliini galeriis Werkstattgalerie ja Hamburgi muuseumis Photomuseum Deichtohallen.