/nginx/o/2012/06/12/1162322t1h4d59.jpg)
Riigi peaprokurör Norman Aas märkis, et kuigi üldiselt vastab Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvahelistele tingimustele, on jätkuvalt kitsaskohaks prokuröride palgad.
Aas peab prokuröride palka prokuratuurisüsteemi kitsaskohaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aas ütles täna parlamendi põhiseaduskomisjonile eelmise aasta tööst ülevaadet andes, et ühtse arusaama järgi peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süsteemi, mille raames saaksid kõrgendatud ametialaste ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid teha oma tööd õiglaselt ja erapooletult.
«Kuigi üldiselt vastab Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvahelistele tingimustele, on jätkuvalt kitsaskohaks prokuröride palgasüsteem. Palk kui prokuröride ainuke sissetulekuallikas peab olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine eelkõige võrreldes kohtunikega,» lausus ta riigiprokuratuuri teatel.
Ülevaate kohaselt on viimastel aastatel prokuratuurist kohtusse lahkunud paljud prokurörid. «Esiteks on selline liikumine vaid ühesuunaline, mis tõestab, et süsteem on ühele poole veidi kaldu. Samuti tuleb arvestada seda, et suur osa lahkunud prokuröre on olnud oma vanuse ja staaži poolest just kõige viljakamas eneseteostuse faasis, mistõttu on nende äraminek prokuratuuri jaoks suur probleem,» märkis Aas ülevaates.
Ta lisas, et kuigi riik on pürginud selle poole, et prokuröride keskmine palk oleks samas suurusjärgus kohtunike palkadega, pole seda eesmärki suudetud seni täita ja vahe on viimasel ajal isegi suurenenud. Näiteks ringkonnaprokuröri reaalne sissetulek moodustab praegu umbes 77 protsenti esimese astme kohtuniku palgast, samas kui 2008. aasta alguses oli vastav näitaja veel 86 protsenti.