Kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras panid täna Tallinnas Kaitseväe kalmistul nurgakivi taastatavale Vabadussõjas langenute mälestusehisele.
Galerii: Vabadussõja mälestusehis sai nurgakivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Reinsalu ütles nurgakivi asetamisel, et tänaseks on taastatud pea kõik Vabadussõja mälestusmärgid üle Eesti. «Üheks viimaseks auvõlaks Vabadussõjas langenute ees ongi jäänud veel Kaitseväe kalmistu mälestusehise taastamine algsel kujul,» sõnas kaitseminister.
Algse mälestusehise Vabadussõjas langenutele projekteeris arhitekt Edgar Johan Kuusik ning see valmis 1928. aastal. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv mausoleum oli kaheksa meetrit kõrge ning asetses 1,2-meetrisel vundamendil, millel oli paeplaatidega kaetud raudbetoonpõrand.
Paest seinte sees oli tugevduseks raudbetoonist ringtala. Sammaste alused, põrandaplaadid ja fassaadid olid Lasnamäe paest; kaared, urni jalam ning reljeefid dolomiidist.
Monumendi hävitas Nõukogude võim 1950. aastal. Valitsuse koalitsioonileping näeb ette mälestusehise taastamise tema algsel kujul.
Riigihanke Vabadussõja mälestusehise taastamiseks võitis OÜ HR Restauraatori ja OÜ Dolokivi ühispakkumine. Monumendi taastamine algas mais ja lõppeb hiljemalt selle aasta lõpuks ning selle taastamine maksab 881 360 eurot.