/nginx/o/2012/06/04/1146684t1h2bae.jpg)
Reformierakondlasest Rae vallavanem Veigo Gutmann, keda prokuratuur süüdistab toimingupiirangu teadlikus rikkumises, esitas tagasiastumispalve.
Kohtu alla sattunud Rae vallavanem astub tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tagasiastumise peamiseks põhjuseks on vallavanema isiku ümber toimuv skandaal, mille on põhjustanud 2007. aastal aset leidnud äritehingud tema isikliku ja samuti tema omandis oleva ettevõtte varaga ning mille osas on vallavanemale esitatud süüdistus väidetavalt seaduste vastu eksimises ja mis on tänaseks jõudnud ka kohtumenetluse etappi,» teatas Rae vallavalitsus.
«Kuivõrd minu kui vallavanema kahtlustamine ning süüdistamine seaduste ja heade tavade vastu eksimises loob ebameeldiva meediakära ja negatiivse varjundi Rae vallavalitsuse tegevusele laiemalt, pean õigeks ja vältimatuks loobuda Rae vallavalitsuse juhtimisest,» lausus Gutmann.
«Olen tänulik, et mulle on antud võimalus töötada Rae vallavanemana ja juhtida meie valla jaoks olulisi eluvaldkondi. Tean, et selle 2,5 tegusa aasta jooksul olen teinud juhtimisalaseid otsuseid parima arusaama ja teadmiste järgi ning tegusa meeskonna toel. Kinnitan siinjuures veelkord, et kavatsen enda õiguste eest seista ja olen enam kui veendunud, et kohus seab õigluse jalule ning teeb ainuõige otsuse, tunnistades minule süüks pandavad tegevused seaduspäraseks,» lisas ta.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Gutmannile ja vallavolikogu keskkonnakomisjoni liikmele Meelis Kasemaale süüdistuse toimingupiirangu teadlikus rikkumises suures ulatuses.
Süüdistuse järgi osalesid tollane Rae vallavolikogu esimees Gutmann ja abivallavanem Kasemaa 2007. aasta jaanuarist kuni detsembrini Tallinna-Tartu maantee ääres asuva maa-ala detailplaneeringu menetlemisel, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses sealsete kinnistustega.
Süüdistuse andmeil soetasid Gutmann ja Kasemaa koos oma äripartneritega Lehmja külas kaks kokku 14,1 hektari suurust kinnistut, et teenida pärast detailplaneeringu kehtestamist nende edasimüügist kasu. Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistute sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine.