Uus planeering teeb Supilinnas hoogsa kannapöörde

Supilinna teemaplaneering. Illustratsioon: Graafika: TPM

Kruntide jagamine ja uute tänavate rajamine Supilinna ajalooliste piklike kruntide arvelt ei ole enam soositud, selgub linnaosa teemaplaneeringust, mille eskiisi saatis Tartu volikogu eile avalikule arutelule.

Supilinn kui linnaosa sai oma esimese üldplaneeringu 2001. aastal, selles määrati säilitamist väärivad tänavaäärsed hooned, uute kvartalisiseste tänavate asukohad ja tihendatavad-rajatavad hoonefrondid. Miljööväärtusega piirkondadena määrati planeeringus Emajõe ja Lepiku tänav. Samuti Tähtvere tänava algus kuni Tähtvere 39 majani.

Uute hoonete kavandamisel on see planeering olnud aluseks siiani ja nii on samm-sammult püütud leida võimalusi uute tänavate rajamiseks kvartali sees. Siiski on kvartaleid, kus on säilinud krundi algne piklik kuju.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul näitas elu, et selline hoonestuse tihendamine, uute tänavate rajamine ja ümberkruntimine lõhub ära miljöö, mille kaitsmise on linn eesmärgiks seadnud.

2005. aasta Tartu üldplaneeringus laiendati Supilinna miljööväärtusega hoonestusala piire ja see paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal.

Uus plaan

Eesmärk on tagada 19. sajandil kujunenud Supilinna miljöölise omapära, säilinud algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajaloolise väärtusega tänavakatete, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete ning ehitusajaloolise väärtusega hoonete säilimine.

Tekkis vastuolu linnaosaplaneeringu ja üldplaneeringu vahel: üks eeldab algse krundistruktuuri muutmist, teine selle säilitamist.

Nüüd on linna ettekujutus Supilinna arendamisest muutunud. «Uus plaan tugineb mitmele aspektile,» alustas Ranniku loetlemist. Uus plaan jätab ära kvartaleid lõhkuvad uued tänavad, nagu näiteks Selleri tänav.

Uus plaan näeb ette kvartalite sees uusi hooneid mitte ehitada, uusi hooneid võib ehitada kas olemasolevate tänavate äärde või vahetult ja väiksemahuliselt tänavaäärsete majade taha.

Uus plaan näeb ette, et ajaloolised, enne 1927. aastat moodustatud krundipiirid peaksid säilima, küll võib olemaolevaid krunte taasliita ajalooliste krundipiiride taastamiseks.

Plaan näeb ette ka, millised hooned on kohustuslik säilitada.

Peale selle annab uue, nüüd avalikustamisele saadetud teemaplaneeringu seletuskiri nõuded detailiplaneeringute koostamiseks, näeb ette olemasolevate hoonete remontimise nõuded ja uute ehitamise mahulised üldnõuded.

Volikogusse saadetud eelnõu toob muu hulgas välja, et kehtiv Supilinna üldplaneering ei ole piisavalt täpselt määratlenud hoonete kaitse tingimusi. Seda näitavad ilmekalt nii ohtrad omavoliliselt paigaldatud ja hoonega sobimatud plastraamides pakettaknad kui ka ajastuomast välisilmet moonutav hoonete rekonstrueerimine.

Ametnike muutunud arusaamist Supilinnast toetas supilinlaste hulgas tehtud küsitlus. «See kinnitas, et sellist kava supilinlased respekteerivad ja soosivad,» ütles Ranniku.

Teemaplaneeringu alasse on kaasatud lisaks Supilinna miljööväärtusega hoonestusalale selle lähipiirkond: eesmärk on käsitleda Supilinna ja selle tänavaruumilist keskkonda tervikuna.

Hoonete remontimisel ja taastamisel on planeeringu eskiisi järgi eesmärk tagada nende ajastuomase välisilme ja ehituskehandi ning arhitektuursete detailide maksimaalne säilitamine ja korrastamine.

Hoonestuse tihendamisel on eesmärk järgida hoone paigutamisel konkreetses kvartalis või tänava hoonestusfrondis omast hoonestusviisi, ehitusmahtusid ja arhitektuurset iseloomu.

Planeeringus esitatakse võimalikud uushoonestusalad koos kohustusliku ehitusjoonega.

Rohkem rohelust

Planeering seab ka eesmärgiks säilitada Supilinnas suur rohealade osakaal ja suurendada haljastuse osa aladel, kus see on vahepeal tugevalt vähenenud: alleede taastamine tänavaruumis ja kruntide hoonestamisel kõrghaljastuse rajamine.

Supilinna elanikkond
• 2009. aasta andmeil oli Supilinnas 1843 elanikku, neist mehi 850 ja naisi 993.
• Võrreldes 2008. aastaga tuli juurde 13 elanikku. Asustustiheduselt on Supilinn Tartu linnaosadest neljandal kohal, jäädes alla Annelinna, Vaksali ja Karlova linnaosale.• 31% supilinlastest on elanud Tartus sünnist saadik. Supilinnas on elanud praegustest supilinlastest kogu senise elu 11%. Supilinlasena tunneb end kindlalt 76% Supilinna elanikest, mis on kõrgeim linnaosaidentiteedi näitaja Tartus.
• 85% supilinlastest elab pinnal, mis kuulub talle või tema leibkonna liikmele.
• Suurem on see protsent vaid Tammelinnas, Ihastes ja Varikul. 53% Supilinna majadest haldab majaomanik ise, 23% ühistu ning 7% haldusfirma.
• 25% tartlastest peab Supilinna ebapopulaarseks linnaosaks. Jaamamõisa ja Variku linnaosa kõrval on Supilinn üks kolmest, mille elukvaliteeti peetakse halvimaks.

Allikad: «Statistiline ülevaade, Tartu 2009»; Supilinn arvudes. TPM 9.3.2010.