Riigikogu toetas riigilõivude alandamist

Riigilõivud vähenevad eeskätt suurema hinnaga kohtuasjades, kuid seadusega korrigeeris parlament ka madalama määraga riigilõive. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Riigikogu võttis täna üksmeelselt vastu riigilõive vähendavad seadusemuudatused, mis peaksid parandama juurdepääsu õigusemõistmisele.

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt on Eesti riigilõivud keskmiselt 335 protsenti suuremad kui teistes Euroopa Liidu riikides. Seadusemuudatused peaksid viima Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude taseme teiste riikide keskmisele lähemale.

Näiteks 1500 euro suuruse võla kohtu kaudu väljanõudmisel on praegu riigilõiv ligi 320, muudatuste kohaselt aga üldjuhul 200 eurot, kui hagiavaldus esitatakse paberkandjal. Kui sama nõue saabub kohtusse elektrooniliselt, on riigilõiv 150 ning maksekäsu kiirmenetluse kaudu tehes 45 eurot.

Võrreldes eelnõus algselt pakutuga otsustas parlamendi õiguskomisjon vähendada ka riigilõivu Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmisel 50lt 25 eurole ning elektroonilise avalduse korral 25lt 10 eurole.

Lisaks riigilõivude vähendamisele ja lõivude arvestamise süsteemi lihtsustamisele peaksid valdavalt 1. juulist jõustuvad muudatused soodustama kohtusse pöördujatele mõeldud e-toimiku infosüsteemi kasutamist. Samuti annab seadus kohtutele võimaluse senisest rohkem kasutada lihtsustatud ja kirjalikku menetlust, toimetada kohtudokumente kiiremini kätte ning vormistada lihtsustatud nõuetega kohtulahendeid.

Riigilõivude alandamist on vajalikuks pidanud ka õiguskantsler Indrek Teder, kes on juhtinud korduvalt tähelepanu, et liiga suurte riigilõivude tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele piisavalt hästi kättesaadav.