Gümnaasiumi- ja kõrgharidusreformiga samal ajal koos käinud töörühm tuli välja kavaga, kuidas nõukogude ajast pärinev õpetajate töömudel tänapäevaseks muuta.
Komisjon kaardistas õpetajaameti uuendamise lähekohad
Haridusministeeriumi, pedagoogide, omavalitsuste, õpilaste ja lapsevanemate esindajatest koosneva «õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühma» veebruaris alguse saanud kooskäimised päädisid mai lõpus 32 ettepanekust koosneva kokkuvõttega. Kui välja pakutud ideed teoks saavad, raputab see oluliselt Eestis sisse harjunud haridussüsteemi.
Ettepanekute paketi põhisambaks on suurem avatus. Näiteks soovitatakse anda koolidirektorile senisest laiem otsustusvabadus kõigis kooli puudutavates küsimustes, mis muudaks ta sõltumatumaks riigist ja omavalitsusest.
Heade direktorite põua leevendamiseks lubataks kooli juhtima asuda ka pedagoogilise hariduseta aga pädevatel juhtidel, kui neil õnnestub tõestada enda kohale sobivust.
Mitmekesisema õpetajate kaadri loomiseks saaksid õpetajakutset taotleda ja ametis olla ka õpetajakoolitust mitte läbinud kõrgharidusega inimesed, kui neil on õpetajaoskused olemas.
Praegust õpetajate atesteerimise süsteemi hakataks järk-järgult asendama kutsesüsteemiga, mille astmed on alles väljatöötamisel. Sealjuures ei hakka õpetaja palk tulevikus üks-üheselt sõltuma kutse tasemest, vaid nii õpetaja töökoormus kui ka tasu määratakse kokkuleppel direktoriga, kes õpetaja töö tulemuslikkust iga päev näeb. Praeguse mitme palga alammäära asemel jääks alles vaid üks.
«Meie nägemus on, et kooli pidaja annab palga alammäära pluss teatud tulemuslikkuse lisa, mis ei ole kindlalt seotud ühe või teise isikuga vaid on kooli juhi otsustada. Lisatasu jagamisel võib direktor loomulikult lähtuda õpetaja kutsetasemest, aga ei pruugi,» selgitas haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp. Nii töötaks iga kool välja ka oma õpetajate tulemuskriteeriumid ja motiveerimissüsteemi.
Samuti ei pea õpetaja täitma kõiki oma töötunde klassi ees, vaid kokkuleppel tööandjaga võib osa tema tööst seisneda näiteks kolleegide koolitamises, arengukavade või õppematerjalide koostamises.
Ettepanekute paketi viib haridusminister Jaak Aaviksoo 14. juunil valitsusse ja Piret Sapi sõnul võiksid esimesed neist heakskiitmise korral 2013.-2014. aastal seaduseks saada.
Haridustöötajad on skeptilised
Päris konsensuslik töörühma otsus siiski polnud, sest näiteks haridustöötajate liit jäi kolmandikus vastu võetud punktides eriarvamusele. Liidu juhi Sven Rondiku sõnul on paljud punktid edasiviivad, kuid läbi mõtlemata on nende rahastamine. Liit võitleb ka üleriigiliste töö- ja palgareeglite kaotamise vastu, sest see seab õpetajad ebakindlasse olukorda ja paneb sõltuma direktorist.
«Meie olukord ei ole küps selleks, et kõik koolijuhid saaksid rohkem vastutust või õigusi,» nõustus ka õpetajate liidu juht Margit Timakov. Ta märkis, et seni on ebaselge, milliste kriteeriumide järgi direktor õpetajate töö tulemuslikkust peaks hindama.
Sven Rondiku sõnul on ettepanek vildakas ka seetõttu, et säärane otsustusõigus saaks teoreetilistelt olla ka pedagoogilise hariduseta inimesel.
Lisaks sellele pole haridustöötajate liit päri, et riik leevendaks õpetajatele seatud haridusnõudeid. «Eesti ja Soome on väheseid riike, kus õpetajalt nõutakse magistrikraadi. Enamuses riikides võetakse kooli n-ö tädi Maali, kellele antakse eelnevalt mingeid kursusi. Me leiame, et magistrikraadi nõuet madaldada ei tohi.»
Samas olid nii Rondik kui ka Timakov ühel meelel, et õpetajaameti ümberkorraldamine on vajalik ja algatusega tuleb edasi minna. Töörühm tuleb uuesti kokku pärast seda, kui selgub valitsuse poolehoid välja pakutud muudatustele.