/nginx/o/2009/02/25/139513t1hcb1c.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, erakonda Isamaa ja Res Publica Liit kuuluv Urmas Reinsalu leidis, et Jaak Alliku ettepanek valimissüsteemi muutmiseks oleks tagasiminek Ülemnõukogu mudelile ega aitaks Eestis rahva häält enam kuuldavale tuua.
Reinsalu: erakondliku sentimendi asemel enam parteide konsensust!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu liige, tegevpoliitikast tagaplaanile tõmbunud Jaak Allik tegi esmaspäeva hommikul «Terevisioonis» ettepaneku muuta valimissüsteemi nii, et Toompeale jääksid alaliselt vaid 30 poliitikut ja ülejäänud 71 saadikut tuleksid ühemandaadilistest ringkondadest ja käiksid seadusi vastu võtmas vaid korra kvartalis. Tema hinnangul aitaks see muuta saadikud enam sõltuvaks oma valijatest, mitte erakonnaliidritest.
Urmas Reinsalu seda ei arva. «See oleks - mitte halvustades, vaid lihtsalt nentides, tagasiminek kunagisele Ülemnõukogu mudelile, mis käis samuti koos vaid sessioonidel,» sõnas Reinsalu.
Tema sõnul võib maailmas mitmetest riikidest leida sellist süsteemi, kus ei ole mitte regulaarselt-alaliselt toimiv parlament, vaid inimesed, kes tegelevad seadusandlusega muu töö kõrvalt. «Enamasti ei ole neil täit riiklikku sõltumatust,» märkis ta.
«Kas oleks õige minna osaliselt või nagu Allik pakkus, kahe kolmandiku ulatuses majoritaarsele valimissüsteemile?» kõhkles Reinsalu. «Sel juhul oleksid populaarsed teatud kohalikud liidrid vanast ajast. Ei ole üllatav, et härra Allik seda uuesti pakub,» lisas ta.
Tekiks kaheparteisüsteem
Reinsalu sõnul on proportsionaalne valimissüsteem rohkem kohane euroopalikule riigijuhtimisele. «Võime arutada praeguse proportsionaalse mudeli täiustamist, kuid nii põhimõttelist muudatust ei peaks vajalikuks, sest oluline on ka valimissüsteemi stabiilsus,» leidis ta. «Mida valimised edasi, seda suuremaks väärtuseks muutub püsivus iseenesest.»
«Olemuslikult ma ei näe muutmises tolku. Ilmselt kujuneks välja kaheparteisüsteem. Allik ärgu tehku illusioone, et tulevad parteivälised kandidaadid. Ilmselt tekiks parlamendis kahe tugevama partei suurem esindatus. Suurbritannias on see toiminud niimoodi sajandeid, ei ole mõtet meil seda katsetama hakata.»
Samas oli Reinsalu nõus Allikuga ses osas, et praegu on seadusandluses erakondlikku sentimenti liialt palju. «Kui vastandada seda, siis rohkem oleks vaja parteide omavahelist konsensust,» märkis ta. Kuid Alliku pakutud majoritaarne süsteem annaks ühele parteile parlamendis absoluutse enamuse, see vastupidi tekitaks suuremat kiusatust erakondlikku huvi peale suruda.
Kaaluda Soome mudelit
IRLil eraldi reformipaketti pole, kuid Reinsalu sõnul on ta isiklikult arvamusel, et kaaluda võiks Soome mudelit. «See on Eesti omaga sarnane, välja arvatud erand, et pole kompensatsioonimandaate, kõik kohad jaotatakse valimisringkondades,» selgitas Reinsalu.
«Ma ei arva, et praeguses olustikus peituksid valimissüsteemi muutmises lahendused majanduskriisile,» võttis Reinsalu kokku.