/nginx/o/2008/11/17/94280t1h5b0d.jpg)
Harju maakohus tunnistas täna endise kõrge riigiametniku Herman Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning mõistis talle liitkaristuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.
Kohus mõistis Herman Simmi 12 ja pooleks aastaks vangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka mõisteti Simmilt välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni.
Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.
Simmi tegevust juhtisid kaks Vene välisluureteenistuse ohvitseri: Valeri Zentsov ning Portugali kodaniku Antonio de Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovlev.
Jakovlev on tunnistatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, tema suhtes on välja antud Euroopa arreteerimismäärus (European Arrest Warrant.)
Süüdistusmaterjalidest selgub, et Simm edastas SVRile üle vähemalt 3000 salajase Eesti dokumendi, samuti sadu välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud dokumente.
Samuti andis Simm oma kontaktisikutele edasi erinevate Eestis elavate inimeste isikuandmeid, mille abil saaks kallutada neid riigireetmisele.
Prokurör Lavly Lepp ütles Simmi süüdistust kommenteerides pressikonverentsil, et Simmilt mõisteti välja üle 1,3 miljoni krooni saadud kriminaaltulu, samuti tuleb tal hüvitada enam kui 20 miljoni suurune põhjustatud kahju.
Lepa sõnul on kahju välja arvutanud kaitseministeerium ning see seisneb vajaduses edastatud info tõttu kahjustatud konkreetsed objektid ja ehitised, mis tuleb ümber ehitada.
Lepa sõnul jääb Simmi vara esialgu aresti alla ning kohtutäitur peab otsustama, kuidas kahjude hüvitamine täpselt käima hakkab.
«Ilmselt konfiskeeritud varast kahju hüvitamiseks ei piisa,» nentis Lepp.
Lepp ei soostunud kommenteerima, kus ja millistel tingimustel peab Simm oma karistust kandma hakkama.
Väidetavalt oli Herman Simm varem uurijatele öelnud, et nõustuks ka maksimaalse 15-aastase karistusega kokkuleppemenetluse korras.
Kokkuleppemenetlust keeldumine tähendanuks riigiprokuratuurile pikka riigisaladusi sisaldavaid materjale käsitlevat protsessi, mis oleks ilmselt käinud läbi mitme kohtuastme.
Riigireetmises kahtlustatava Hermann Simmi asjus võib hagisid tulla ka väljastpoolt Eestit, kuna ka mitmes teises riigis kahtlustatakse, et neile on tekitatud kahju.