Viimane koolikell saatis lapsed suvepuhkusele

Pidulike aktustega saadeti täna nooremad koolilapsed suvepuhkusele. Oli neidki jütse, kel sellest kahju, sest peab armastatud õpetajatest liiga kaua eemal olema.

«Oi koolikell, kui rõõmsalt täna sa tunni lõpul tilised! Sul pole muret meie pärast, sest enam me ei hiline,» algas Heljo Männi luuletusega täna hommikul Kadrioru Saksa gümnaasiumi aktus 1.-3. klassidele. Sagin lakkas ja tumesiniste mütside ja vestide viirud tõmbusid paigale.

Paari koorilaulu järel alanud õpilaste tunnustamisele kulus üle poole tunni, sest kiitus- või tänukirja saanuid oli lihtsalt nii palju. Kui aktus läbi, võiski koolitolmu jalgelt pühkida.

Joosep 1.a klassist ütles, et esimene kooliaasta oli märksa kergem kui ta arvas ning mitte ükski õppeaine talle raskust ei valmistanudki. «Matemaatika,» tuli kiiresti vastus küsimusele tema lemmikaine kohta. Samuti kinnitas ta, et ootab uut õppeaastat, et taas oma sõpradega kokku saada. «Homme ma lähen oma vanaema juurde, jään kaheksaks päevaks,» olid Joosepil esimesed suveplaanid juba tehtud.

Tema klassivend Hans ei hoidnud end tagasi: «Väga-väga-väga-hästi,» kirjeldas ta, kuidas koolitöö meeldis. Mõni aine valmistas talle siiski raskust: «Näiteks mõni ülesanne, mida ma ei osanud eesti keeles teha. Vanemad siis aitasid,» kinnitas ta. Hans kavatseb suvel perega Eestis ringi sõita.

Ka nende klassiõe Anželika Daisi arvates ei tulnud esimesel aastal liiga palju õppida, ka talle meeldis kõige rohkem matemaatika.

1.d klassi tüdrukud Elisabeth ja Anni suundusid kooli eest üheskoos tõukeratastega kodu poole. «Meile anti 12 raamatut lugeda suveks!» imestas Elisabeth. Ka kooliaasta jooksul tuli neil palju lugeda. «Aga ma ei jõudnud Lotte raamatut ära lugeda, sest see on hästi paks ja pikk,» tunnistasid mõlemad, lisades kärmelt, et kõik ülejäänud kohustuslik kirjandus loeti läbi.

Oma klassi lapsi tunnevad nad oma sõnul nüüd kõiki, ent mitte kõigiga pole sõbrad. «Ma olen poole klassiga sõber,» ütles Anni ja Elisabeth lisas: «Eriti poistega ei suhtle.»

«Ma ei mõelnud enne, et meil on nii palju koduseid töid ja õppimisi,» tunnistas Anni ja lisas, et kõige enam valmistas talle raskust kunstiõpetus. «Ma ei jõudnud mitte ühtegi asja valmis, hästi harva jõudsin,» rääkis ta, et pidi neid töid kodus lõpetama. Talle meeldis kõige enam eesti keele tund: «Seal on mu lemmikõpetaja ja mulle meeldib kirjatehnika,» rääkis Anni.

Elisabethile meeldis aga kunstitund just kõige enam. «Mulle meeldib joonistamine väga,» põhjendas ta. «Mul on kurb meel, et nii pikk vaheaeg tuleb. Tahan vaheaega küll, aga nii pikk…» nukrutses Anni. Küsimusele, kellest või millest ta siis kõige enam puudust tundma hakkab, vastas ta kiirelt: «Õpetajatest.»