Maanteeamet: juhikandidaatide laustestimine pole otstarbekas

Vahtraleht. Foto: Margus Ansu

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri hinnangul ei ole autojuhikandidaatide vaimse võimekuse laustestimine otstarbekas.

Liiklushuligaanide arvu piiramiseks tuleks muu hulgas hakata testima juhikandidaatide vaimset võimekust, enne kui nad autokooli pääsevad, rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits eile ETV saates «Terevisioon».

«Laustestimist teha pole otstarbekas,» vastas Kangur. «Test on kõigest abivahend, mis näitab ära inimese tegelikest võimetest 15-20 protsenti või veelgi vähem.»

Ta seletas, et juhile on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ehk nõuded juhi teadmistele, oskustele ja käitumisele. Sõidueksamil kontrollitakse juhikandidaadi vastavust nendele nõuetele.

«Kui juht suudab edukalt sooritada eksamid ning ta vastab kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, siis pole põhjust talle keelata juhtimisõiguse andmist ja juhiloa väljastamist,» kinnitas Kangur.

Kanguri sõnul on probleem hoopis mujal ehk osade juhtide vaimses tervises.

«Rahvusvaheline statistika kinnitab, et liiklusõnnetuste peapõhjus ei ole mitte auto tehnoriketes või kehvas liikluskorralduses, kuivõrd juhtide ekslikes toimingutes,» seletas ta. «Väikesest veast võib saada suur õnnetus. Möödalaskmiste põhjused peituvad inimeses endas, tema psüühikas.»

Kanguri väitel võibki seetõttu öelda, et liiklusohutus on eeskätt psühholoogiline probleem. Eriti ohtlik on agressiivne käitumine liikluses.

«Agressiivset käitumist põhjustavad ka isiksusehäired, näiteks nii düssotsiaalne isiksus kui ka emotsionaalselt ebastabiilne isiksus kalduvad agressiivsusele,» rääkis Kangur. «Eestis autojuhile kehtestatud tervisenõuete kohaselt ei tohi juhiloa taotlemiseks ettenähtud tervisetõendit väljastada isikule, kellel on raskekujuline isiksusehäire.»

«Aga näiteks perearstil on seda väga raske kontrollida ning juhiloa võib saada ka eelpool nimetatud isiksusehäirega isik,» lisas ta.

Kangur tõi näiteks USAs läbiviidud uurimise, mille järgi kannatab düssotsiaalse isiksusehäire all 2-3 protsenti rahvastikust ja häire on meestel kolm või neli korda sagedasem kui naistel. Ka emotsionaalse ebastabiilsuse all kannatab 2-3 protsenti rahvastikust.

«Düssotsiaalsele isiksusele on iseloomulik vastuolu tema käitumise ja ühiskonnas kehtivate sotsiaalsete normide vahel – hoolimatus teiste vastu. Negatiivsed kogemused, näiteks karistused, tema käitumisviisi ei mõjuta,» rääkis Kangur. «Talle on iseloomulik suur karistuste arv (rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmised), kuid ta jätkab ikka samas vaimus edasi.»

Emotsionaalselt ebastabiilsele isiksusele on Kanguri sõnul iseloomulik kalduvus tegutseda hetkeimpulsi ajel, tagajärgedele mõtlemata ja ta meeleolu muutub ettearvamatult, sageli ei suuda inimene end valitseda.

«Emotsionaalselt ebastabiilsele isiksusele on tüüpiline, et nad oma pingeid teiste peale suunavad,» lisas ta. «Need agressiivsed juhid võivad olla meil liikluses ja kindlasti oleme neid ka sageli kohanud – lubatud sõidukiiruse ületamine, sagedased ümberreastumised, suunatule mittenäitamine, ebaõige (liialt lühike) pikivahe eessõitjaga jne. Neil on sageli ka agressiivne sõidustiil.»

Kangur tõdes, et kindlasti oleks meie liiklus palju ohutum ja rahulikum, kui eelpool kirjeldatud juht ei pääseks liiklusesse.