Tudengit ootav ajateenistus pani ülikooli ja teatri protestima

Foto: Toomas Huik.

Vanemuise teater ja Tartu Ülikool pingutasid neli kuud selle nimel, et noore teatritudengi juulis algav ajateenistus edasi lükataks.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ei hakanud oma paari nädala taguses kirjas kaitseminister Urmas Reinsalule keerutama - seoses TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala kolmanda kursuse tudengi Artur Linnuse kutsega ajateenistusse «on kujunenud väga kriitiline olukord».

Nimelt pole 9. juuliks Võru Kuperjanovi pataljoni teenima määratud Linnus (22) päris tavaline kutsealune. Lisaks ametile ansambli Zetod akordionimängijana on mees seotud kahe teatrietendusega Ugalas ja rolliga Vanemuise teatri suvelavastuses «Peko».

Juuli teisel nädalal etenduva «Peko» lepingud kirjutati alla jaanuaris, oma üllatuseks sai Vanemuise juht Paavo Nõgene aga alles kuu hiljem teada, et võib ühest osatäitjast ilma jääda.

Kuna kandlemängu oskusega ja Zetode repertuaari teadvat asendusnäitlejat on sama hästi kui võimatu leida, pöördus Nõgene teatri huvide kaitseks Kaitseressursside Ametisse ja Vabariigi Presidendi Kantseleisse palvega lükata näitleja ajateenistusse kutsumine 16. juulile, mil etendused läbi on.

Veidi leebema valiku ees on Ugala teater. «Linnus on tegev meie repertuaaris olevas lavastuses «Inetu» ja kui nüüd kaitsevägi ta tõesti ära võtab, siis me peame sügisel ilmselt tema rolli asendama,» ütles teatri juht Hillar Sein.

Tudeng jääb halba olukorda

Mehe ajapikenduse eest asus seisma ka Tartu Ülikool, kes soovis Linnusele koguni aastast ajapikendust, et päästa ta raskesse olukorda sattumisest.

Nimelt lükkas Linnus 2009. aastal oma ajateenistusse minekut õpingute tarbeks maksimaalse kolme aasta võrra edasi, nagu seda lubab seadus. Teatrikunsti eriala rakenduskõrgharidus Viljandi kultuuriakadeemias vältab aga neli aastat ja ajateenistusse minek tähendaks õpingute katkemist.

Asja teeb halvemaks see, et erialale võetakse tudengeid üle aasta, mistõttu poleks noormehel kaitseväest naastes talle sobivat kursust, millel kool lõpetada. Nii ei saa ülikool ka kinni pidada seadusest, mis kohustab tudengile tema õppekoha kuni ajateenistusest naasmiseni säilitama. Linnus peaks tekkinud olukorras aga võtma aastaks akadeemilise puhkuse ja kaotaks selleks ajaks tervisekindlustuse.

Ülikool märgib, et varem samas olukorras olnud tudengid on kaitseressursside ametilt ajapikendust saanud, Linnusele aga keelduti seda andmast.

«Ma tõesti ei oska öelda, miks mina jäin selle masinavärgi vahele,» nentis Linnus Postimehele. Näitleja sõnul pole tal midagi ajateenistuse vastu, ent tal on kahju kaotatud rollidest ja sellest, et tema õpingute jätkamise osas valitseb teadmatus.

Linnusele ja Vanemuise teatrile tuli oma võimaluste piires vastu kaitseväe Kuperjanovi pataljoni ülem, major Maidu Allikas, kes andis tudengile juba enne ajateenistuse algust loa «Peko» etenduste ajaks väeosast lahkuda.

Ülikool kavatseb taotleda seaduse muutmist

Tõele au andes ongi kaitsevägi, kaitseressursside amet ja kaitseministeerium talitanud tekkinud olukorras õigesti. Linnus teadis enda ajateenistusse kutsumisest juba mullu juulis, kui läbis arstliku kontrolli. Kui teenistusse asumise kolmeaastane ajapikendus on ära kasutatud, ei anna ka seadus enam võimalust kutsealusele pikendust anda ja sellega tuleks igal noorel mehel arvestada.

Kaitseressursside amet põhjendas, et nelja-aastase õppega noormeeste kutset on varasemalt tõepoolest aasta võrra edasi lükatud teiste kutsealuste arvelt, aga selleks puudub seaduslik alus ja kui noori ajateenistusse napib, ei saa ka seda võimalust enam kasutada.

«See juhtum on oma olemuses väga värvikas, kirjeldamaks, millised probleemid seadusest võivad tulla,» ütles Hallik. Õppeprorektori sõnul tuleb Tartu Ülikoolil oma tudengite kaitseks nüüd tegutseda selle nimel, et algatataks seadusemuudatus, mis võimaldaks ka nelja-aastase õppega üliõpilastel kool õpet katkestamata läbi teha.