Tuleb kiita, kui riigikogu tõesti suudab oma kulude vähendamises kokku leppida. Kahju vaid, et see leiab aset viimasel minutil.
Juhtkiri: avansiline kiitus
Parlamendi väärikust on palju aastaid alandanud need riigikogu liikmed, kes tõid maksumaksja rahakoti raudu hoidvatele raamatupidajatele maksmiseks kõikvõimalikke majoneesi-, pitsa- ja puhvetitšekke. Alandustes ei maksa süüdistada neid ajakirjanikke, kes seda sorti väärustel on usinalt silma peal hoidnud. Häbiasju on teinud ikka bensiiniarvete väänutajad ja «valijatega kohtujad» ise.
Selge see, et me ei taha odavat parlamenti. Ikka tarka ja asist. Sellist, mille liikmed suudaksid näiteks ministritelt tõepoolest sisukaid vastuseid nõuda, mitte lihtsalt fraktsioonis ette kirjutatud küsimusi paberilt maha veerida. Viimast pole kahjuks välistanud ei igal aastal kasvanud palk ega kuluhüvitised.
Poliitiku kohus on olla Eesti ning maailma asjadega kursis ja langetada kohaseid otsuseid. Palun andke meile põhjust kirjutada eelkõige neist, mitte järjekordsetest totratest tšekkidest.