/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/06/04/1147228t1h7d23.jpg)
Bonni ülikooli doktorant, liikluspsühholoog Gunnar Meinhard leiab, et testida võiks teatud põhjustel liikluses silma paistnud autojuhtide võimekust sõidukit juhtida, sest kõiki inimesi kontrollida ei ole võimalik ega mõttekas.
Liikluspsühholoog: autojuhtide testimine võiks olla valikuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklushuligaanide arvu piiramiseks tuleks muu hulgas hakata testima juhikandidaatide vaimset võimekust, enne kui nad autokooli pääsevad, rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits täna ETV saates «Terevisioon».
Selgitamaks välja inimeste juhtimisvõimekust, kasutatakse Meinhardi sõnul mõnes Euroopa riigis kontrollmeetmeid. Nendeks riikideks on Saksamaa ja Austria, kuid teatud määral ka Holland.
«Nende riikide eeskujul on terve rida teisi riike võtmas samasuguseid meetmeid kasutusele,» seletas ta. «Kohendatakse seadusandlust selliselt, et oleks võimalik juhtimisvõimekust kontrollida.»
Meinhard rõhutas, et need ei ole vaimse võimekuse testid, vaid kontrollitakse inimese võimekust sõidukit juhtida ja seda rakendatakse neile, kes jäävad erinevate seaduserikkumistega vahele. Seejuures on abiks rikkumiste punktisüsteem.
«Kui punktihulk hakkab suure hooga kasvama, siis rakendatakse juhtimisvõimekuse testimist,» sõnas ta. Selles testis hinnatakse autojuhi keskendumis-, tähelepanu-, orienteerumis- ja reageerimisvõimet.
«Kui nendes tekib hälbimisi, siis selle jaoks on teatud põhjused ja need inimesed, kes selliseid juhtimisvõimekusteste läbi viivad, on spetsiaalse ettevalmistuse ja riikliku tunnustuse saanud liikluspsühholoogid,» rääkis Meinhard. Lisaks psühholoogiline kuulub hindajate gruppi ka liiklusmeedik.
«Sellised süsteemid rakendatakse neile inimestele, kes kalduvad normist kõrvale, sest kõiki inimesi kontrollida ei ole võimalik ja mõttekas,» sõnas ta.
Sihtgruppi kuuluvad need, kes kerkivad juhina esile läbi punktisüsteemi ehk läbi politsei kontrolli, kuid ka autokooli õppima läinud isik, kelle puhul autokooli õpetaja leiab, et ta ei pruugi olla pädev.
«Kui keegi vanadusest või mingil muul põhjusel jääb silma, tekib kahtlus, et võibolla see inimene ei ole pädev, siis kontrollitakse ka seda inimest,» rääkis Meinhard, kelle sõnul sobiks Saksamaa analoog ka Eestile.
Meinhard rääkis, et paari aasta eest Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud veapunktiuuringus viidati sellisele süsteemile.
«Seda on varemgi räägitud ja arutletud, kuid suurt huvi pole olnud,» sõnas Meinhard. «See eeldab mahukaid seadusandlikke muudatusi.»