/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/03/19/1017126t1h605a.jpg)
Arengufondi eksperdi Imre Mürgi hinnangul oleks Eestil tarvis arendada nn pehmeid teenused ehk kolmandatest riikidest tulevate inimeste ja väikeettevõtjate nõustamisteenust.
Arengufond: välismaalased vajaks pehmeid teenuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgi sõnul on välismaalaste seadus Eestis juba täitsa hea ja valitsus tegeleb aktiivselt ka rahvusvaheliste koolide käivitamisega töötajate lastele.
Küll aga oleks vaja nõustamisteenust, mis aitaks inimestel aru saada, kuidas tarvilikke pabereid õiges järjekorras korda ajada, kuidas näiteks lasteaiakohta saada, perearsti leida jms.
Mürk tõstis esile, et IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) sektor on kogu maailmas kasvusektor ja ilmselt ka Eestis tänaselt 5 protsendilt tõuseb tööhõive määr 10 protsendini ehk 10 aasta pärast võib IKT sektor anda Eestis tööd ligi 50 00 inimesele ja mingi osa neist saavad olema Eestisse paariks kolmeks aastaks tööle tulevad rahvusvahelise taustaga spetsialistid.
Mürk lisas, et Eestis on hetkel töötleva tööstuse osakaal majandusest 15 protsenti SKTst. Kui see kasvab 25 protsendini nagu või 30 protsendi peale nagu Austrias, siis võib arvata, et töökohti võiks ka töötlevas tööstuses juurde tekkida.
«Tööstuse arenedes hakkavad ettevõtted rohkem oma toodetele ja tootearendusele rõhku panema, nii kasvab nõudlus inseneride järele,» selgitas Mürk.
Töökohti tekib Eestis Mürki hinnangul ka võimekatele rahvusvahelise tasandi müügijuhtidele ja eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele.
«Tööealise elanikkonna arvukuse languse (ligikaudu 1 protsent aastas) ja väljarände korvamiseks vajab Eesti 3-protsendist tööviljakuse kasvu aastas ja 4-protsendilist majanduskasvu aastas, mis on täiesti saavutatav,» väitis Mürk.