/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/06/04/1147126t1he37a.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Andres Keevalliku hinnangul vajab Eesti lähiaastatel üha enam välistööjõudu ja esmajärjekorras tuleks lahendada bürokraatlikud takistused.
Keevallik: välistööjõu teelt tuleb kaotada bürokraatlikud takistused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keevalliku hinnangul näitavad statistikaameti esimesed andmed, et Eesti peaks hakkama mõtlema, kuidas välistööjõudu paremini kasutada.
«Mina arvan küll, et Eesti vajab välistööjõu kaasamist – ilma kahtluseta, kuid mõistlikul hulgal,» sõnas Keevallik.
Küll aga takistab Keevalliku hinnangul välistööjõu kaasamist bürokraatia, sest isegi välistudengitel on keeruline Eestisse õppima tulla.
«Nad põrkuvad sellega, et paljudes riikides pole Eesti saatkonda ja viisade saamine on raske. Kui nad aga viisa saavad, siis läbi kodakondsus- ja migratsiooniameti pole lihtne üliõpilaseks saada,» selgitas Keevallik.
Keevallik lisas, et nad on antud küsimust arutanud nii teiste rektoritega kui ka on kohtutud ametnikega ja on lootust, et probleemide pundar hakkab hargnema.
Rektori sõnul õpib tehnikaülikoolis umbes 800 välistudengit ja töötab ligi 80 välisõppejõudu, kellest 20 on professorid. Samas välistudengite arvu sooviks Keevallik vähemalt kahekordistada.
«Neid pole praegu kaugeltki nii palju kui võiks, sest Eesti ülikoolid on välismaalaste seas väga armastatud ja suhtumisega tudengitesse on Eesti üks paremaid Euroopas,» väitis rektor. «Eesti on rahvusvaheliste üliõpilaste hulgas kõrgelt hinnatud.»
Tööstusharudest, mis võiks välistööjõudu kasutada, tõstis Keevallik esile kõrgtehnoloogilised valdkonnad nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
«Kuid miks mitte saata töötajaid BLRTsse või mujale, kus on oskustöölisi vaja,» lisas ta.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest ehk viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.