Kaitseminister Aaviksoo sõnul kandis Eesti Vabadussõja võitmisel enda õlul põhiraskust eestlased ise, kuid meenutamist vääriksid ka toonased relvavennad.
Aaviksoo: meenutagem ka Eesti kunagisi relvavendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli eelkõige Eesti rahva enda jõud ja tahe, mis puhastasid Eestimaa pinna punavägedest ja purustasid Landeswehri,» ütles Aaviksoo.
«Samas oleks seda olnud väga raske kui mitte võimatu saavutada ilma moraalse, sõjalise ja materiaalse abita, mida andsid meile Briti laevastik, Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud, Eestis elanud baltisakslased, Vene valgekaartlased, poolakad, ameeriklased ja lätlased.»
«Seetõttu on täna kohane meenutada ka meie relvavendi, kes koos eestlastega Vabadussõjas oma elu andsid.»
Aaviksoo sõnul on liitlaste meenutamine aktuaalne tänagi.
«Ka täna seisab Eesti riigikaitse kahel võrdsel jalal - Eesti elanike enda jõupingutused ehk esmane iseseisev kaitsevõime ning teisalt NATO kollektiivkaitse ehk meie liitlasrahvaste tugi
ja abi,» lisas kaitseminister Aaviksoo.
Täna mälestati pärgade asetamisega ka teisi Vabadussõjas langenud teiste riikide kodanikke.
Nii asetati kaitseministeeriumi pärjad Tallinnas Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenud
Briti meremeeste haudadele, Toompeale Teaduste Akadeemia hoone juurde Vabadussõjas langenud baltisakslaste mälestustahvli juurde ning Meremuuseumi seinal asuva Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike mälestustahvli alla.
Täna hommikul asetasid president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots pärjad ka Narva garnisoni kalmistul asuva Vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Samuti asetas kaitseminister pärja Narva garnisoni kalmistul puhkavate Vene Loodearmee sõdurite mälestusmärgi jalamile.