/nginx/o/2012/06/01/1142424t1h201a.jpg)
Tallinna kolme kõrgkooli teadurid uurivad praegu, kas on mõistlik Mustamäe poole sajandi vanuseid kortermaju renoveerida või tuleks need hoopis lammutada, korteriühistute esimehed on aga seisukohal, et majade põhjalik kordategemine tasub end kindlasti ära.
Mustamäe esimeses mikrorajoonis aadressil Vilde tee 133 asuv ning 1964. aastal kergplokkidest ehitatud neljakorruselise maja korteriühistu esimees Eerik Kaste kinnitas, et maja tasub renoveerida küll. Fassaad ongi neil juba soojustatud.
«Mina küll ei usu, et nende majadega midagi hullu juhtub,» ütles Kaste. Enda sõnul on ta võrrelnud plokkidest ehitatud maju paneelelamutega ning jõudnud järeldusele, et plokkmajad on soojapidavamad ning ka konstruktsiooniliselt vastupidavamad, sest puuduvad raudbetooni keevisühendused, mis võivad läbi roostetada.
Plokkmajad kestavad kauem
«Seetõttu olengi täiesti kindel, et plokkmajad on suurpaneelelamutest pikemaajalised,» kinnitas Kaste. «Meie kogemus on näidanud, et renoveerida tasub igal juhul, sest pärast soojustamist on küttearved 25 – 30 protsenti väiksemad. Mina ennustan nendele elamutele eluiga veel sada aastat, kui neid hästi hoida.»
Samuti Mustamäe kõige vanemas osas asuva Akadeemia tee 56 korteriühistu esimees Joel Valge kinnitas, et ühistu renoveerib maja jupp-haaval ning lammutamisele ei mõtle. Elanikud on sellega igati päri. Elektrisüsteem ja torustikud on juba välja vahetatud, samuti on pööning soojustatud ja uus katus pandud. Ka koridorid on remonditud ning aknad vahetatud. Järgmisena tahetakse maja sokliosa korda teha.
«Ühistu on pangale võlgu veel kuni 2015. aastani, enne seda ei taha uut laenu võtta, sest inimesed ei jaksa lihtsalt maksta,» selgitas Valge praegust olukorda. «Plaan on aga selline, et Kredexi abiga hakkame ka seinu soojustama ja ventilatsiooni korda tegema.» Ta lisas, et kuna tegemist on plokkmajaga, siis hoone soojapidavus on juba praegu päris hea.
Valge sõnul on tegemist väikese toreda majaga ning kui see põhjalikult remontida, siis tulemus on igati hea. Siiani ongi nii tehtud, et igal aastal on mingi üks suurem asi ette võetud, siis jõuavad ka elanikud kasvanud remonditasusid maksta. Kõike korraga ei saa.
Valge mainis sedagi, et kunagi peeti ka Kalamaja kõdurajooniks ning inimesed tahtsid võimalikult kiiresti «mägedele» kolida. Praegu on seal aga suur osa maju renoveeritud ning soov Kalamajja endale eluase soetada aina kasvab.
Elanikud peavad otsustama
Vilde tee 138 korteriühistu esimees Vello Petmanson mainis, et maja otsaseinad on soojustatud ning ülejäänud renoveerimine on kavas sel aastal. Ta lisas, et ehitusinseneride sõnul peavad Mustamäe paneelmajad veel vastu küll, kui neid renoveerida ja hästi hooldada.
«Küttesüsteemi väljavahetamisel on üks põhimõte see, et iga korteri soojus peab olema mõõdetav, muidu kokkuhoidu eriti ei tule,» selgitas Petmanson.
Mustamäe kolmandas mikrorajoonis asuva Vilde tee 89 korteriühistu esimees Raigo Kuningas ütles, et maja on praegu veel vaid osaliselt renoveeritud, kuid juba on tehtud ka ettevalmistusi tööde jätkamiseks. Elanikud peavad lihtsalt otsustama, kui põhjalikult seda teha. Kindlasti tuleb arvestada enamuse inimeste arvamusega. Elamule on tehtud energiaaudit ning sellest selgus, et renoveerimise tasuvusaeg on suhteliselt pikk, aga kokkuhoidu annab maja uuendamine küll.
Kuninga sõnul on nende kortermaja pärit 1960. aastate algusest ning küsimus seisnebki selles, kas hoone on mingi aja pärast enam jätkusuutlik. Kui aga mõelda sellele, et algul räägiti nende majade puhul vaid 25- või 30-aastasest elueast, siis on elamud vägagi hästi vastu pidanud ning renoveerimine pikendab eluiga veelgi.