/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/06/01/1142420t1hfd5e.jpg)
Ühiskonna arusaam naise rollist on viimase kahekümne aasta jooksul teinud läbi väga põhimõttelise muudatuse, nüüd hakkavad ka meeste seisukohad lähenema naiste tolerantsemale põhimõttele, et naine teostab end peamiselt läbi töö.
Uuring: meeste arvamus naiste rollidest on paranemas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui arvasime, et Eesti ühiskond on tagurlikel seisukohtadel ja teab naistest vähe, siis analüüs näitas väga selgelt, et tegelikult see nii ei ole. Suurem osa seltskonda – üle 50 protsendi inimestest – on täiesti moodsatel kaasaegsetel seisukohtadel, mis puudutab naise rolli perekonnas ja töökohal,» rääkis sotsioloog Andrus Saar.
SaarPolli uuringus analüüsiti, mismoodi on viimase paarikümne aasta jooksul (1990-2012) muutunud arusaam naise rollist ühiskonnas. Saar ütles, et naise rolli mõistmises on muutunud nii naiste kui meeste arusaamad nii naise rollist perekonnas, tema iseseisvusest, töötamisest.
Saar tõi näiteks seisukoha, et töökoht on parimaks naise sõltumatuse garantiiks. Suurenenud on nende arv, kes arvavad, et eneseteostuseks ei pea naisel ilmtingimata lapsi olema. Kui 1990. aastal arvas 84 protsenti vastanutest, et naisel peaks tingimata laps olema, siis 2011. aastal arvas sedasi veel 70 protsenti. «Oluliselt on kasvanud nende inimeste arv, kes arvavad, et naine realiseeribki end läbi töö.»
Suurenenud on ka nende hulk, kes tunnistavad naise õigust tööd saada ka raskel ajal. Nimelt küsiti arvamust, kas riigis raske majandusliku olukorra ajal peaksid töökoha saama eelkõige mehed. Kui 1990. aastal pidas sellist lähenemist õigeks 43 protsenti vastanutest, siis nüüd vaid 18 protsenti, selle väitega pole nõus enam 58 protsenti. «Siin on toimunud väga drastiline muutus. Naised on muutunud aktiivsemaks, seetõttu leitakse, et tingimata ei pea mehed eelisjärjekorras tööd saama,» ütles Saar.
Oluliselt on aga suurenenud selles osas just meeste hulk, kes ei ole selle arvamuse poolt ega vastu. «Nende arvamus ei ole muutunud vastupidiseks, et «ei, see on vale seisukoht», aga nad on liikunud keskele, ei ole veel kindlad,» rääkis Saar, pidades seda samuti positiivseks muutuseks: «Kuna muutumas on seisukoht, kes on perekonnas suurim sissetuleku tooja, kaasneb sellega seisukohamuutus, et ka naistele peaks andma võrdselt töökohti.»
Mehed on kahekümne aasta jooksul liikunud tolerantsuse suunas kiiremini, aga neil oli ka kehvem stardipositsioon: «Naistel olid need seisukohad juba varasemal ajal suhteliselt normaalsed, aga meeste arvamused on nüüd päris palju neile lähenenud,» rääkis ta.
Saar pidas märkimisväärseks, et peale on kasvanud noorte naiste seltskond, kellel on moodsad arusaamad naiste rollist ning võrdõiguslikkusest lähtuvad seisukohad.
«Mis puudutab naise rolli mõtestamist ühiskonnas, siis see on üks põhimõttelisemaid muutusi, mis on Eesti ühiskonnas toimunud alates Nõukogude perioodist. Siin on toimunud väga põhimõttelised muudatused,» rõhutas Saar.
Üle 55-aastased inimesed on Saare sõnul siiamaani küllaltki tagurlikel seisukohtadel, ent sealgi on muutusi toimunud.