/nginx/o/2012/06/01/1140870t1hd652.jpg)
Lasteombudsmanina tegutseva õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul tuleb uues lastekaitse seaduses ühemõtteliselt keelata lastevastane vaimne ja füüsiline vägivald, sealhulgas laste kehaline karistamine.
Õiguskantsler soovib laste füüsilise karistamise üheselt keelata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri kantseleis tutvustati täna lastekaitsepäeva puhul laste õiguste ja vanemluse monitooringu tulemusi, millest selgub, et ühiskondlikud hoiakud soosivad laste füüsilist karistamist. Dokumendi kohaselt ei pea veerand küsitletud lapsevanematest kehalist karistamist vägivallaks ning 38 protsenti leiab, et teatud olukordades on lubatud last füüsiliselt karistada. Täiskasvanute vaheliste probleemide füüsilist lahendamist peab mõistetavaks samas kaheksa protsenti.
Lasteombudsmani hinnangul tuleb laste füüsilise karistamise suhtes rakendada nulltolerantsi. «Nii lapse õiguste kui ka toetava vanemluse põhimõtted ei tolereeri füüsilist karistamist ning paljudes riikides on see seadusega keelatud. Eesmärk on jõuda selleni, et mitte ükski täiskasvanu ei tõsta lapse vastu kätt,» teatas õiguskantsler.
Ta märkis, et olukorda, kus kuni viis protsenti lastest saavad füüsiliselt karistada, ei saa pidada rahuldavaks. «Ühiskonnas tuleb jõuda arusaamisele, et füüsiline karistamine on keelatud, kuna see on alandav ning rikub lapse üht olulisemat inimõigust – õigust kehalisele puutumatusele,» lisas lasteombudsman.
Õiguskantsleri kinnitusel tuleb uue lastekaitse seadusega anda ühiskonnale selge signaal, et igasugune lastevastane füüsiline ja vaimne vägivald, sealhulgas kehaline karistamine, on taunitav ja keelatud. Teisalt on tema hinnangul oluline pakkuda üle Eesti ühtlaselt kättesaadavaid nõustamis- ja tugiteenuseid vanematele, et neid laste vägivallatul kasvatamisel toetada ja julgustada.
Eestis esmakordselt läbi viidud monitooringu tulemustest selgub ka, et ühiskonna teadlikkus lapse õigustest on madal ning lapsi ei kaasata piisavalt neid puudutavate otsuste tegemisse. Samuti näitas uuring, et lapsevanematel napib laste kasvatamise kohta teadmisi ning nad ei teata alati abi vajavast lapsest, kuna ei oska hinnata, kas laps vajab abi või mitte.
Lasteombudsmani kinnitusel nõuab monitooringust selguvate probleemide lahendamine teadlikku ja järjepidevat tähelepanu.
Õiguskantsleri kantselei ja sotsiaalministeeriumi ettepanekul Praxise läbi viidud monitooringus osales tuhat 4.-12. klassi last ning tuhat täiskasvanut üle Eesti.