/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/05/31/1139488t1h7781.jpg)
Kui rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas 392 331püsielanikku, siis rahvastikuregistri järgi on Tallinna elanike arv 1. mai seisuga 416 539. See teeb erinevuseks üle 24 000 inimese.
Loendus näitab Tallinnas 24 000 inimest vähem kui registris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tallinnas püsielanikke 400 378 ehk linnaelanike arv on kahe loenduse vahel 2 protsendi võrra vähenenud.
Põhjuseks, miks rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmed nii palju erinevad, pidas statistikaameti juht kehva registrisüsteemi: «See on Eesti üks probleemidest rahvastiku arvepidamises, et meil on väga märgatav osa elanikest registreeritud sinna, kus nad tegelikult ei ela,» sõnas Priit Potisepp.
Potisepp tõi näiteks, et praegu on pealinnas näha reklaamikampaaniat «Registreeri ennast Tallinna elanikuks». «Võitlus käib lihtsalt registrikoha pärast, selline reklaami- või marketingitegevus mõjutab registrite tegeliku olukorra lahknevust,» kritiseeris ta.
«Lisaks on palju motivaatoreid, mis panevad inimesi kombineerima – näiteks registreerida elukoht Tallinna vanalinnas, et saada laps panna vanalinna kooli, või registreerida end teisel pool linnapiiri, et saada lapsele koht linna piirist 200 meetri kaugusel asuvasse lasteaeda… See on üks suur-suur valdkond riigis, millega peab tegelema - selliste äraspidiste motivaatorite kõrvaldamisega,» ütles statistikaameti juht, soovitades eeskujuks vaadata Soome registreerimiskorda ja –kultuuri.
Potisepp rõhutas ülesande olulisust seda enam, et 2021. aasta rahvaloenduse eesmärk on viia rahvaloendus läbi valdavalt registripõhiselt.