/nginx/o/2012/05/31/1139312t1hd627.jpg)
Regionaalminister Siim Kiisler ütles intervjuus Postimehele, et täna avaldatud rahvaloenduse tulemused polnud väga suureks üllatuseks, mis näitab, et riigil oli inimeste liiklumisest ülevaade olemas.
Kiisler: rahvaloenduse tulemused ei üllatanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tulemused põhjustasid Lätis ja Leedus šoki, sest selliseid numbreid ei oodatud, siis siin sellist šokki ei tulnud,» hindas Kiisler. «Riigil oli üsna hea ülevaade.»
Kiisleri hinnangul võis Eesti tulemus Läti ja Leeduga võrreldes leebem olla tööturu tõttu, sest eestlased on läinud tööle Soome, kuid Soomes töötamine annab võimaluse hoida sidemeid Eestiga ja pöörduda tihedalt kodumaale tagasi.
«Kes lahkuvad kaugematele tööturgudele, nendel on füüsiliselt ja rahaliselt palju väiksemad võimalused koduriigi vahet sõita ning seega kaob side koduga hästi kiiresti,» arvas Kiisler.
Minister avaldas ka lootust, et riik leiab üha uusi võimalusi, kuidas laste saamist väärtustada.
«Riik ei saa lapsi teha, lapsi saavad sünnitada ja kasvatada Eesti inimesed. See teebki muret, et eestlastel on lapsi vähe,» sõnas ta.
Kiisler tõi ka välja, et oodatud oli trend, et inimesed on liikunud tugevate keskuste ümbrusesse, kuigi näiteks Tallinnas on elanike arv langenud ja samas Harjumaal tõusnud.
«Olen üsna kindel, et sama võib öelda Tartumaa ja Tartu kohta – Tartus langenud, kuid ümbruses tõusnud,» sõnas Kiisler.
Regionaalministri väitel näitab selline trend, et kui Eesti soovib maakondades rahvastikku ühtlasena hoida, siis peab regioonis olema üks tugev keskus, mis mõjutaks ümbritsevaid piirkondi.
«Tuleb investeeringutega rohkem kontsentreeruda keskustesse, et need oleks tugevad, siis on tulemused positiivsemad,» nentis Kiisler.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes (2000. aastal) on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.