/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/05/31/1138786t1hc60a.jpg)
Nädalapäevad enne erakondade rahastamise skandaali puhkemist andis rahvusvaheline aruanne Eestile ühemõttelise hinnangu – erakondade rahastamise seadusandlusega riigis üldjoontes probleeme pole.
Raport: erakondade rahastamise seadusandlusega on Eestis kõik korras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO (Group of States Against Corruption) 16. mail avaldatud vastavusaruanne hindas seda, kuidas on Eesti täitnud organisatsiooni 2008. aastal antud soovitusi võitlemaks korruptsiooniga.
Seekordse vahearuande oluline osa puudutab erakondade rahastamise läbipaistvust tagavaid seadusi, mille kohta raport märgib, et Eestis on lõpuks «loodud tugev seaduslik raamistik nii erakondade tavalise rahastamise kui valimiskampaaniate rahastamise osas».
Varem valitses suur korruptsioonioht
GRECO varasemad etteheited langesid ära pärast 1. aprillil 2011 jõustunud erakonnaseaduse uuendusi. Nendega laiendati erakondade lähedalseisvate organisatsioonide määratlust, muudeti liikmemaksude ja annetuste registreerimist ja info avalikustamist läbipaistvamaks ning täpsustati valimiskampaania kulude aruandluse korda.
Lisaks sellele kirjutati seadusesse erakondade aastaaruannete avaldamise ajakava, mis pani piiri sellele, et erakonnad esitasid aruandeid organiseerimata moel ja kui üldse, siis võimalikult hilja.
Samuti loodi rahastamise õiguspära kontrollimiseks 2011. aasta kevadel sõltumatu erakondade rahastamise järelevalve komisjon, mis hakkas kontrollima nii parteide igapäevast rahastamist kui ka valimiskampaaniate sponsorsummasid.
Lõpuks viidi seadusesse sisse ka paindlikumad karistused erakondade rahastamise ja valimiskampaania korra rikkumise puhul.
Erakonnad hakkasid ise probleemi nägema
Tõsi, päris sinisilmsed GRECO raportöörid Eesti sammude osas siiski polnud. Näiteks anti soovitus, et ametivõimud arutaksid edaspidi võimalusi anda erakondade rahastamise järelevalvekomisjonile suuremaid uurimisõigusi ja personaliressursse, et komisjoni tööd tõhustada.
Sama probleemi on rõhutanud ka komisjoni liige Kaarel Tarand, kes märkis, et komisjoni piiratud volitused ei lase teha muud, kui pealtnäha veatuks lihvitud raha-aruanded lihtsalt heaks kiita.
Pärast reformierakondlase Silver Meikari 22. mail Postimehes tehtud paljastust teadmata raha enda nimel erakonnale annetamise kohta on ka erakonnad asunud otsima võimalusi, et rahaskandaal neid tulevikus ei kummitaks.
Eile selgus, et riigikogu fraktsioonid teevad parlamendi esimehe Ene Ergma eestvõttel hiljemalt septembri alguseks põhiseaduskomisjonile ettepanekuid, kuidas erakondade rahastamise süsteemi parandada.
«Ma olen skeptiline selles suhtes, et kui ütleme, et paneme seadusega kõik paika, siis on kõik seaduskuulelikud. Ma arvan, et see, mis on praegu juhtunud, on pannud mõtlema kõik erakonnad, et siiski peab olema mingi sisemine piir, kust ei tohi üle minna,» ütles Ergma eile Aktuaalsele Kaamerale.