Avaliku teenistuse seaduse eelnõu ei jõudnud teisele lugemisele

Riigikogu saal. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas võtta protseduurilistele vigadele viidates parlamendi tänase istungi päevakorrast välja uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu.

Eelnõu teise lugemise eel võttis istungil sõna sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kes juhtis tähelepanu, et eelnõu muudatusettepanekute tabel ei vasta riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Seejärel erakorraliselt kogunenud põhiseaduskomisjon otsustas eelnõu tänasest päevakorrast välja võtta.

Justiitsministeeriumi teatel on valitsuse algatatud eelnõu eesmärk muuta avalik teenistus kaasaegsemaks ning erasektoriga sarnasemaks. Ühe muudatusena eristab eelnõu avalikku võimu ja tugitegevusi teostavad inimesed.

Eelnõu määratleb ametnikena need, kes ka tegelikult teostavad avalikku võimu. Ülejäänud töötajad teevad eelnõu järgi ametiasutustele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv seega 5000-7000 võrra.

Samuti peaks eelnõu senisest selgemaks muutma ametnike palkade süsteemi. Eelnõu kohaselt hakkab palk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Justiitsministeeriumi kinnitusel ei või muutuvpalk saada siiski varjatud lisatasuks, kuna selle maksmiseks saab kasutada maksimaalselt viis protsenti kogu palgafondist.

Lisaks kaotab eelnõu praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetuse. Koondamishüvitisi vähendatakse eelnõuga seniselt maksimaalselt kümnelt kuult töölepinguseaduse põhimõttele sarnaselt ühele kuule. Suurem sotsiaalne kaitse jääb justiitsministeeriumi teatel neile, kes on asutuses kauem töötanud.