:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2009/02/22/138172t1hba4a.jpg)
Parteide populaarsustabelis rebis veebruaris esikohale Reformierakond, ent üha rohkem inimesi ei taha enam üldse kedagi toetada.
Rahvas hakkab poliitikast ära tüdinema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdimust tunnistas 28 protsenti Turu-uuringute ASi küsitlusele vastanud ligi 800 inimesest. Näiteks kui veel jaanuaris teatas küsitletutest kümme protsenti, et ei oska kedagi eelistada, siis kuu aega hiljem oli see protsent suurenenud kuue punkti võrra. Neile lisandus 12 protsenti, kes ei osanud oma eelistust öelda.
«See 28 protsenti on tegelikult väga ebameeldiv number,» kommenteeris Keskerakonna juhtivpoliitikuid, parlamendifraktsiooni esimees Vilja Savisaar. «See näitab, et inimesed väljuvad poliitikast, mis on raskel ajal ka täiesti mõistetav.»
Taas populaarsustabeli tippu tõusnud Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul pole selles näitajas küll midagi rõõmustavat, ent tal on hea meel, et vähemalt üle kahe kolmandiku valijaist tunneb endiselt poliitika vastu huvi. «Kui vaatame kas või naabrite lätlaste poole, siis seal on see ükskõiksete protsent kardetavasti palju suurem,» ütles ta.
Michali sõnul aitasid neid tagasi populaarsustabeli tippu ilmselt veebruarikuised selged otsused riigieelarve kärbete tegemisel. Sama oletas Reformierakonna tõusu põhjusena ka Vilja Savisaar.
«Valitsus käitus neis küsimustes väga otsustavalt ja see on inimesele hea signaal,» rääkis Michal. Tema sõnul oli inimestele ilmselt rõõmustavaks märgiks see, et vaatamata üldisele langusele ootab pensionäre ees viie protsendi suurune pensionitõus ja vanemahüvitisedki jäid kärbeteta.
Põhjuseks, miks oravapartei jaanuarikuine viieprotsendiline kaotus Keskerakonnale veebruariks kahe protsendipunkti suuruseks eduks pöördus, pakkus Michal keskpartei tehtud negatiivset reklaamikampaaniat. «Usaldusväärsust suurendab alati positiivsus, Keskerakond tõi samal ajal tänavale aga kogu Eesti rahva raskele olukorrale viitavad negatiivse sõnumiga reklaamplakatid,» sõnas ta.
Vilja Savisaare sõnul ei maksaks nende teisele kohale kukkumist siiski ülemäära tõsiselt võtta. «Kord on meie toetus suurem, kord väiksem,» ütles ta.
Suurem langus tabas aga ootamatult teist suurt valitsusparteid, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), kes kukkus jaanuaris 12 protsendilt üheksale. Keskerakonna hinnangul pole kukkumine ilmselt tingitud sellest, et IRL eelarvekärpeid hiljem vaidlustada üritas ja selle juhti Mart Laari koguni kahepalgelisuses süüdistati. «Ma ei usu, et rahvas neis küsimustes nii tundlik on,» kommenteeris Vilja Savisaar.
Koalitsioonikaaslaste langust ei dramatiseerinud üle ka Michal. «Mõne kuu lõikes kahe-, kolme-, isegi kuni viieprotsendine kõikumine ei näita üldpildis tegelikult midagi,» ütles ta.