/nginx/o/2012/05/29/1135598t1hdf5f.jpg)
Demineerijad leidsid Tallinnast Männikult 15 tonni maha maetud plahvatusohtlikku lõhkeainet, enamjaolt trotüüli, mis sõjaajaloolase Mati Õuna sõnul võidi sinna matta 1936. aastal pärast Männiku laskemoonavabriku plahvatust.
ERR: demineerijad leidsid Männikult hiigelkoguse lõhkeainet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel neljapäeval tuli pommigrupile tavapärane väljakutse, kaitseväe kaudu anti teada, et Männikul märgati üht kahtlast tegelast kaevamas ja kaevamise põhjus võiks huvi pakkuda demineerijatele, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ka pommigrupi esialgne leid polnud haruldane, käsigranaat ja natukene lõhkeainet, ümbrust kontrollides tuli aga lõhkeainet päevavalgele järjest rohkem, nii palju, et päev jäi lühikeseks.
«Järgmisel päeval saime lausa šoki, sest kaevamise ajal hakkas välja tulema üks tükike ja kui me oleme harjunud arvestust pidama grammides, siis see tükike muudkui kasvas ja kasvas, kuni saime aru, et oleme sattunud tonnide otsa,» rääkis päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.
Operatsiooni olid kaasatud teadlased, meedikud, päästjad, kaitseväelased, aga ka ajaloolased, kes hiigelkoguse lõhkeaine pealinna metsa alla sattumise loole loogilise seletuse leidsid, sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhkeaine pärines kohapealt, sest sõdadevahelisel ajal tegutses seal pommide valamise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium ning veel mõned asutused ehk sisuliselt Eesti Vabariigi kaitsetööstusettevõte.