«Küsimus ei ole isegi seadusandluses, vaid ka igapäevases teenistuslikus järelevalves. Seda peab tegemas siseminister. Ma olen aasta olnud siseminister ja ka politseid juhtinud, seda on täiesti võimalik teha regulaarse juhiste andmisega ja aruannete nõudmisega,» pakkus Seppik. «Kui keegi kapo juhtkonnast siiski rikub seadust, siis tuleb ta vastutusele võtta.»
«Mis puudutab kurtmist, et nad (kapo – toim) on liiga tugevaks läinud, siis on pigem küsimus selles, et poliitikud, eriti siseminister, ei suuda neid ametnikke ohjata. See on ka teistes ministeeriumides näha.» Seppik on veendunud, et ka kaitsepolitsei ise pole selle olukorra üle õnnelik.
Olukorda parandaks õiglasem töökorraldus
Lahendusena näeb Seppik, et kaitsepolitsei vabastataks liigse töökoorma alt ning jäetaks ametile põhiosas vaid vastuluure ülesanded. «Meie väline olukord kindlasti ei võimalda vastuluure tegevust nõrgendada, see oleks riigi seisukohalt äärmiselt ohtlik.»
Poliitilise korruptsiooniga võiks Seppiku hinnangul tegeleda prokuratuur, kellel on vastavad õigused seaduse järgi olemas, vaja on vaid suuremat mehitatust. Ülejäänud raskete kuriteojuhtumite lahendamine tuleks jätta taasloodud keskkriminaalpolitsei õlule.
Seppik avaldas lootust, et siseminister Ken-Marti Vaher ei hakka poliitikute ja avalikkuse survel tegema ametites rutakaid juhtkonnavahetusi ega kutsu kokku aegavõtvaid komisjone. «Noorte poliitikute kihk kõike politiseerida on ohtlik. Mul on tõsine hirm, et meil hakatakse reformima reformimise pärast.»
Arutelu kaitsepolitsei võimuliialduste üle sai alguse riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni endise esimehe Jaanus Rahumägi väitest, et kaitsepolitseist saanud Eestis enim kardetud organisatsioon, millel on võimalus kogu riiki šantažeerida. Peaminister Andrus Ansip sõnas, et ettevõtjad ega erakondade peasekretärid ei eelda, et nende kõnesid pealt ei kuulata.