Kuigi energiasääst, energiajulgeolek ja kliimapoliitika on valitsusele oluline, on tegevus nendes valdkondades sõnastatud eesmärkidega võrreldes vastuoluline. Euroopa Komisjoniga peetud kvoodivaidluses saadi Eesti jaoks majanduslikult kasulikud tingimused. Samas põlevkivi kaevandusmahtude suurendamine ja põlevkiviõli rafineerimine mootorikütuseks ei aita kaasa ei energiakasutuse efektiivsuse ega kliimapoliitika eesmärkide täitmisele.
Mitmed valitsuse lubadused keskenduvad suurtele ehitusobjektidele. Fookus üksikutele ja mahult ülepaisutatud maantee-ehitusprojektidele toimub aga kohalike teede, ühistranspordi ja kergliikluse arendamise arvelt.
Eesti konservatiivne kodakondsuspoliitika, milles kodakondsus on võrdsustatud lojaalsusega, ei pruugi ekspertide arvates enam tagada väikeriigi arengu jaoks piisavat paindlikkust. Kodakondsuspoliitika muutmise avalikku ega poliitilist debatti pole aga tekkinud. Kodanikuühiskonda puudutavast ei ole valitsuse siiani enim kõneainet saanud algatus vabaühenduste hulgas toetust leidnud. Veel loomata maailmavaate sihtasutustele eraldati riigieelarves 0,9 miljonit eurot, kuid vabaühenduste ja teiste asjatundjate sisulisi kommentaare eelnõule ei ole siiani arvestatud.
Õigusloome kvaliteedi osas soovitavad eksperdid rakendada mõjude igakülgse hindamise kõrval ka ulatuslikumat vabaühenduste ja huvirühmade kaasamist. Analüüsis tõdetakse, et seni on märgata liigset kiirustamist ja süsteemsuse puudumist eelnõude menetlemisel ja vastuvõtmisel. Näiteks võeti 2011. aasta lõpus vastu hulgaliselt seadusemuudatusi ning 1. jaanuarist 2012 jõustus Eestis kehtivast pea 400 seadusest üle 120 muudetud uue seaduse redaktsiooni.
Ülevaates hinnatakse, et valitsuse selge kultuuripoliitika on asutuste lahtiriigistamine. Samas on toppama jäänud kaks olulist teemat– end tõestanud kultuuriprojektidele pikemaajalise toetussüsteemi loomine ning vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse probleemi lahendamine.