Rahvastikuteadlane: väljarände pärast muretsema ei pea

Inimesed Eesti lippudega. Foto: SCANPIX

Ametlik rändesaldo ei pruugi tegelikke andmeid näidata, leiab Tallinna Ülikooli demograafia instituudi direktor Luule Sakkeus, kelle hinnangul muutuvad elukoha registreerimisel oluliseks sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.

Sakkeuse sõnul on välisränne normaalne nähtus. «Tal on oma kindlad seaduspärasused ja ta toimib kõige aktiivsema rahvastiku suhtes, kus ta näitab aktiivset väljarännet. Sisserände osa näitab tavapäraselt nende tagasitulekut, kes nooremana on välja rännanud,» rääkis Sakkeus Postimehele.

Enim sisserännanuid saabus mullu Venemaalt ja Soomest, kummastki ligi 1200. Ameerika Ühendriikidest ja Ukrainast saabus kummastki veidi üle paarisaja inimese, selgus statistikaameti täna avaldatud andmetest.

«Kindlasti on need rändajad teatud osas seotud. Kui vaadata riike, kust sisseränne ületab meilt väljarände, on tõusnud esile jälle Ukraina, Venemaa – see näitab, et ilmselt toimub nende maadega teatud vahetus.» Sakkeuse sõnul peegeldab seda ka rändajate vanusstruktuur: «Kui tavapäraselt on väljarändamise tippintensiivsus kuskil 20ndates eluaastates, siis sealt sisserändajate vanus on 30ndates aastates. See võib tähendada, et need on inimesed, kes on kunagi sinna rännanud.»

Sama vahetus kehtib tema hinnangul ka Soomega. «Ma arvan, et see on kogu aeg nii käinud.» Selleks, et saada päris õige ülevaadet, mis rändes toimub, tuleks rändeandmeid isikupõhiselt vaadelda.

Eestist emigreeruti peamiselt Soome, kuhu rändas välja 3600 inimest. Samas on aasta-aastalt kasvanud väljaränne Suurbritanniasse, 2011. aastal ületas Eestist sinna väljarännanud inimeste arv 700 piiri.

«Riigid, kuhu minnakse, on mingil määral muutumas. Suurbritannia populaarsus on viimastel aastatel eriti naiste hulgas kasvanud. Saksamaalt on varasematel aastatel rohkem meile tuldud kui sinna mindud,» rääkis Sakkeus.

Põhjuseks, miks just need riigid populaarsemad on, pidas Sakkeus oluliseks keelt: «Need on keeled, mida me oleme õppinud, omandatud keeleoskusega on välisriiki minna kergem kui sinna, kus sa alles asud omandama riigikeelt.»

Väljarände pärast Eesti Sakkeuse hinnangul muretsema ei pea: «Tagasirände märkimisel hakkavad mängima teiste riikide sotsiaalsed garantiid. Kui mul tekivad seetõttu, et ma olen hingekirjas teises riigis, oluliselt paremad sotsiaalsed garantiid, siis see võib saada määravaks, kas ma märgin end siia tagasitulnuks või mitte,» rääkis ta, miks vahel teises riigis mõne aja õppinud või töötanud inimesed Eestisse tagasi kolides ei pruugi kohe end taas Eesti elanikuks registreerida.

Tema sõnul ei pruugi tegelikult ka väljaränne tähendada, et kõik need inimesed reaalsuses ära välismaale kolinud on. Näiteks tõi ta juhud, kus üks pereliige töötab välismaal ja registreerib kogu oma perekonna sinna, et tagada neile sealsed paremad sotsiaalsed garantiid, ehkki tegelikult pere elab Eestis edasi.

Möödunud aastal rändas Eestisse 3709 inimest ja Eestist välja 6214 inimest.