/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/05/26/1127870t1h6286.jpg)
IT-ettevõtja ja Gustav Adolfi gümnaasiumi SA nõukogu liikme Allan Martinsoni sõnul vajab tahvelarvutite kasutuselevõtt vaid lastevanemate mõttemallide muutust, sest ülejäänud on ainult raha ja juhtimise küsimus.
Martinson: tahvelarvuti-õppe murekohad on ületatavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martinson ütles Postimehele, et tahvelarvuti-põhine õpe on kooli juhtkonnas jutuks olnud aasta ning selle initsiaator pole tema, vaid kooli direktor Hendrik Agur.
«Ainukene probleem, mida mina näen, on see, et kuidas teha tahvelarvutid kättesaadavaks kõigile lastele, et keegi kannatada ei saaks ja ei tekiks kääre inimeste vahel. See on aga juba juhtimise ja planeerimise küsimus – kuidas raha tõsta ja kuidas vähekindlustatud peredel aidata seda hinnaalandust saada,» ütles Martinson.
«Kui me vaatame näiteks õpikuid ja spordijalanõusid, siis on normaalne, et lapsevanem need ostab. Mina, olles neljakordne Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanem, olen läbi kõikide aastate seda maksnud. Ma arvan, et see summa, mis sealt kokku tuleb, on oluliselt suurem kui ühe iPadi hind. Peab saabuma paradigma muutus inimeste peades, et tahvelarvuti ei ole mitte tore vidin, vaid ongi õppeprotsessi osa. Lapsevanemana ma tean, et see ei ole kerge, aga see tuleb läbi teha.»
Martinsoni sõnul näitab tema kogemus ilmekalt, kuidas interaktiivsed õppematerjalid tagavad efektiivsema õppe, kui seda on individuaalne raamatutesse süvenemine. «Sellisel vanuses inimesel peab olema arvuti ka õppeprotsessis, teistmoodi ei ole enam võimalik.»