/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/03/100363t1hef28.jpg)
Esimesena palgafondi vähendamise põhimõtted avalikustanud põllumajandusministeerium eelistab oma võimualas palgavähendamist koondamistele ja lähtub valemist, kus esimesed 10 000 krooni jäävad kärpevabaks.
Palgakärpe skeem: esimest 10 000 krooni ei puudutata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palga esimene 10 000 krooni on kärpevaba, ülejäänud summalt kärbitakse aga nii ministeeriumis kui allasutustes seitse protsenti.
«Kuni 10 000 krooni teeniva inimese palka ei kärbita, 20 000-krooniselt palgalt kärbitakse 700 krooni, 30 000 kroonilt 1400 krooni jne,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Hindrek Riikoja Postimees.ee'le.
Haigus aitab kokku hoida
Et selline kärpemetoodika ei anna 7-protsendist palgafondi kokkuhoidu, tulevad mängu muud võimalused.
«Kindlasti on inimesed aasta jooksul ka haiged, mis annab palgafondis kokkuhoidu, lahkuvate inimeste asemel uusi üldjuhul tööle ei võeta, hulk naisterahvaid on minemas dekreeti ning selle arvelt vabaneb palgafondi raha,» näitas Riikoja kokkuhoiukohti.
«Vajadusel kaalutakse näiteks ka võimalust, et osadel inimestel tuleb aasta jooksul mõneks päevaks minna palgata puhkusele. Seda tehakse kokkuleppel töötajatega ning seni on inimesed sellisele mõttele toetust avaldanud.»
Koondamist pole karta
Ministeerium on tänavu koondanud viis inimest, kuid Riikoja sõnul tuleb personalikulude kärbe siiski eelkõige palkade arvelt.
«Koondamised ei omaks lihtsalt piisavalt suurt mõju, sest koondades tuleb inimestele maksta koondamistasusid, mis võivad seaduse järgi küündida kuni aastapalgani. Kui koondamiste abil palgakulusid kärpida, kujuneks koondatavate arv nii suureks, et see seaks väga tõsistesse raskustesse ministeeriumi ja haldusala töövõimekuse.»
Riikoja andmetel kärbivad allasutused palgafondi erinevas mahus, kuna mõnes asutuses on keskmine palgatase kõrgem, teises madalam. Erisusi on tema sõnul tehtud allasutustele selles osas, kui suur peab olema palgafondi kogukärbe.
Muuseumide kärbe väiksem
«Selle põhjus on tõik, et mitmes allasutustes moodustavad palgakulud asutuse kogukuludest kõige suurema osa, kuid samal ajal ei ole asutuse palgatase kuigi kõrge ning suurel osal inimestest ei ületa palk kärpevaba 10 000 krooni piiri.»
Põllumajandusministeeriumi palgafondi kärbitakse 7 protsendi võrra. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) palgafondi kärbe on 3 protsenti ja muuseumidel 0,48 protsenti.
Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroos väheneb palgafond 0,51 protsenti, taimetoodangu inspektsioonil, veterinaar- ja toiduametil, veterinaar- ja toidulaboril ning maaparandusbüroodel aga 5 protsenti.
Kogukärbe on ligi 140 miljonit
Valitsus on otsustanud kõigis valdkondades kärpida nii personali- kui majanduskulusid keskmiselt reeglina 7 protsenti.
Põllumajandusministeeriumi haldusala kogukärbe on 2009. aasta lisaeelarve seaduse järgi 139,528 miljonit krooni.
See jaotub kolme meetme vahel - 100 miljonit krooni võrra kärbitakse Euroopa Liidu toetuste liikmesriigipoolse vabatahtliku lisamakse summat (top-up), 16,682 miljoni krooni võrra personalikulusid ning 15,845 miljoni krooni võrra majanduskulusid.
Lisaks loobub ministeerium enam kui 20 miljoni krooni ulatuses eelmise aasta eelarvest ületulevatest rahadest, mis lisaeelarve seaduse mõistes küll kärbe ei ole, kuid mille olemasoluga ministeerium oma kulutusi planeerides siiski arvestas.
Seetõttu vähenevad ministeeriumi ja haldusala tegelikud kulutused kokku 160 miljoni krooni võrra.