/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/15/105725t1h381b.jpg)
IRLi kuuluva endise rahandusministri Taavi Veskimägi väitel andis riigikogu lisaeelarve eelnõu heaks kiites valitsusele sisuliselt piiranguteta volituse riigi rahanduse juhtimiseks.
Veskimägi: lisaeelarve võimaldab ohtlikku 5-protsendilist defitsiiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas pole valitsus tema sõnul selgitanud, miks on vaja nii suurt ruumi manööverdamiseks, kui on täielik konsensus selles osas, et eesmärk on hoida järgnevatel aastatel valitsussektori defitsiit 3 protsendi piires.
«Eesmärk ja pakutud lahendus ei ole omavahel kooskõlas ei kulu kärbete mahu, struktuuri ega lubatava tulude-kulude vahe poolest.»
Lisaeelarve eelnõu heakskiitmisega andis riigikogu sõnul valitsus vabad käed minna kuni 5 protsenti ehk 12 miljardit krooni riigieelarvega defitsiiti.
«Just nii juhtus see ka 2008. aastal, kui riigikogu lubas riigieelarve tulusid ületavaid kulusid finantseerida 5 miljardi krooni ulatuses. Nii ka läks ja rahandusministeerium deklareeris esialgu, et tulude-kulude vahe oli isegi 5,2 miljardit ehk seaduses lubadust 200 miljonit suurem.»
Ta meenutas, et riigil on praegu reserve alles umbes 15 miljardi krooni jagu, ning lisas, et neid potentsiaalseid defitsiidi lagesid ja kärbet vaadates ei ole võimalik riigil lähiaastatel laenuta eelarve kulusid finantseerida.
Veskimägi märkis, et lisaeelarve eelnõu annab ka loa võtta juba kasutusele stabiliseerimisreserv 3,5 miljardi krooni ulatuses ja hakata kasutama pensionireservi likviidsuse juhtimiseks, samuti viia kassareservi maht 2,8 miljardilt 100 miljonile. «100 miljonit on riigi likviidsuse juhtimise seisukohalt üsna olematu number.»
Lisaeelarves pakutav riigi rahanduse raamistik ei tõmba tema sõnul valitsuse tegevuse raame mitte konservatiivsemaks ja pingule, vaid annab valitsusele suure vabaduse ja suure vastutuse langetada põhimõttelisi valikuid ilma riigikoguta.
«See eelnõu ei ole piisav hoidmaks valitsussektori eelarvet 3 protsendi defitsiidi kriteeriumi piires 2009. aastal ega tulemaks sellest kriisist välja vajaduseta järgmistel aastatel laenata raha eelarve kulude finantseerimiseks.»
Lisaeelarve järgi on selle aasta riigieelarve tulude maht 88,20 miljardit ning kulude maht 91,89 miljardit krooni.