/nginx/o/2009/02/20/137390t1h2909.jpg)
Augustis tegevuse lõpetanud trükifirma Nordon Print töötajate töölepinguid pole siiani lõpetatud ning tööraamatuid pole inimesed tagasi saanud, seetõttu ei saa nad ka töötushüvitist taotleda. Firmajuht ise on töötajate andmetel hoopis Venemaale pakku läinud ning tööinspektsiooni kinnitusel on selline redusse minek tänapäeval üsna tavaline.
«Augustis juhtus see, et kuulutasite suusõnaliselt oma firma pankrotist. Aga mul on isiklik suur palve Teile. Tahan tagasi oma tööraamatut. Seda on mul ikkagi edaspidi vaja,» sellise kirja sai Postimees.ee mõni aeg tagasi Nordon Printi endiselt töötajalt Linda Tuhkurilt, kes lootis väljaande abil tööandjaga ühendust saada.
Naise teada on samas olukorras veel paarkümmend inimest, kelle töölepingut pole siiani lõpetatud, tööraamatut tagastatud ning kel on siiani saamata ka augustikuu palk. Osa tema kolleege jäi hätta ka end töötuks registreerides, kuna töövaidluskomisjon ei saanud tööandjaga ühendust.
Naist ajendas abi otsima mure, et pensionile jäädes ei suuda ta ilma tööraamatuta tõestada oma senist kolmekümneaastast tööstaaži trükitööstuses. Sama murega seisavad silmitsi ka mitmed tema vene kolleegid.
«Ma tean ühte, kes on töötanud numbritehases [nõukogudeaegne salajane sõjatehas - toim], tema ei tõesta mitte mingi valemiga ära, et ta on seal töötanud ja need aastad ta kaotab,» rääkis Tuhkur Postimees.ee'le.
Tavaline lugu
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul kaovad raskustesse sattunud tööandjad sageli ära ning tema hinnangul on see töötaja jaoks kõige valusam küsimus.
«Ta ei pruugigi välja ilmuda enne, kui olukord rahunema hakkab. See võib aastaid kesta,» sõnas Siitam ja lisas, et nii mõnigi kord redutab tööandja teises riigis.
Pakku minevaid tööandjaid on töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu sõnul kogu aeg olnud, kuid majandussurutise ajal on nende arv kasvanud ning eriti palju on selliseid juhtumeid väikeettevõtetega.
Tööandja kaob päeva pealt
«Pannakse päeva pealt uksed kinni ja kui on mingid seadmed, viiakse need ära. Nii et inimene, lõpetades reedel töö, ei pruugi esmaspäeval kedagi eest leida ega ühendust saada,» rääkis ta.
Tema sõnul jäävad selliste ettevõtete töötajad nö pikemaks ajaks ripakile, sest ametlik töösuhe on korrektsel alusel lõpetamata ja seetõttu pole neil õigust töötukassasse pöörduda hüvitise saamiseks.
«See on tõsine probleem, kuidas käituda, kui teist poolt kätte ei saa ehk kuidas lahutad, kui teine pool on jooksus,» sõnas Reinsalu. Ta lisas, et ligi 40 protsenti nende klientidest just sama probleemiga kimpus ongi.
Kuidas käituda
Reinsalu soovitas sellisesse olukorda sattunud inimestel esmalt pöörduda juristi poole, kes õpetaks neid nõutavaid dokumente täitma. Alles seejärel on mõtet pöörduda tööinspektsiooni.
«Meie [töö- toim] lepinguid ei lõpeta, aga saame teatud juhtudel need tunnistada lõppenuks, kui töötaja on teatud sammud teinud,» selgitas ta.
Kõige sagedamini tehakse siis avaldus tööandja poolsete töölepingu tingimuste rikkumisele viidates. «See avaldus tuleb esitada tööandjale ja kui tema [töölepingut - toim] ei lõpeta, siis saab meie kaudu nõuda, et leping tunnistatakse selle paragrahvi alusel lõpetatuks,» sõnas Reinsalu. Alles seejärel on inimesel õigus pöörduda töötukassasse hüvitise nõudmiseks.
Töövaidluskomisjoni poole pöördus ka Linda Tuhkur, kelle avaldus rahuldati ning ta sai õiguse taotleda hüvitist ning end töötuna arvele võtta. Samuti mõisteti ettevõttelt tema kasuks välja mitme kuu palk, mida ta siiani kätte saanud pole.
Naise teada kõigil tema kolleegidel töövaidluskomisjonis nii hästi läinud ei ole ning osa neist saadeti just töölepingu lõpetamata jätmisele viidates tagasi.
Nordon Prindiga väljaandel reedel ühendust saada ei õnnestunud. Ettevõtte veebileht on suletud ning selle telefonil pole samuti võimalik ühendust saada.