Kui lisaeelarve on valdavalt täis valusaid kärpeid, siis nende seas ujub vastuvoolu eelarverida, mis teatab Tallinna Tehnikaülikoolile 20 miljoni krooni eraldamisest.
TTÜ-le kiirkorras antud 20 miljonit varjutab saladuseloor
See raha on mõeldud haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joametsa sõnul ülikoolile uue raamatukoguhoone ja õppehoone rajamise toetamiseks ehk investeeringute kaasfinantseerimiseks.
Paraku jäävad nii haridusministeerium kui ülikool napisõnaliseks, kui tekib küsimus, kuidas see 20 miljonit krooni äkitselt lisaeelarvesse tekkis.
Valitsuse istungitel TTÜ teema Postimees.ee andmetel arutlusel ei olnud ning täiendavat ametlikku taotlusvooru, kus kõik ülikoolid oleks saanud selle 20 miljoni saamiseks kandideerida, välja ei kuulutatud.
Joametsa sõnul lisandus nimetatud 20 miljonit krooni lisaeelarvesse seetõttu, et haridus- ja teadusministeerium sai sellel nädalal Tallinna Tehnikaülikoolilt vastavasisulise taotluse.
«Rahandusministri ja peaministriga konsulteerimise tulemusena edastasime taotluse rahandusministeeriumisse, mis leidis vastavad kattevahendid. 20 miljonit krooni ei võetud haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarveridade arvelt.»
Kuid miks otsustati üldise kärpeolukorra kiuste ühte numbrit ootamatult suurendada, sellele jätab Joamets vastamata, korrates vaid seniöeldut.
Tehnikaülikooli rektori Peep Sürje sõnul pole tegu petuskeemidega. Samuti lükkab ta ümber kahtluse, nagu võiks rahaeraldamine olla seotud asjaoluga, et riigieelarve koostamist nõustas teiste seas Sürje enda nõunik, emeriitprofessor Jaak Leimann.
«See, et riik leidis raskel ajal võimaluse toetada eelmisel aastal oma 90. sünnipäeva tähistanud tehnikaülikooli, on rahvusvahelise innovatsiooniaasta vääriline,» märkis ta vaid.
Leimanni sõnul on kahe hoone ühismaksumus on 465 miljonit krooni, milles moodustab TTÜ omafinantseering 206 miljonit, mis ületab märgatavalt struktuurfondide viieprotsendilist kaasrahastamise nõuet.
Samal teemal! Tallinn saab uue kalli raamatukogu