/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2012/05/22/1120028t1h56e0.jpg)
Haigus tabab noori naisi – põhjuseks seksuaalelu varasem algus ning partnerite suurem arv.
Tellijale
Emakakaelavähk tabab üha nooremaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi naistearsti ja Eesti Kolposkoopia Ühingu asutajaliikme Lee Padriku sõnul tõuseb iga uue seksuaalpartneriga emakakaelavähki põhjustava inimese papilloomiviiruse ehk HPVga nakatumise risk kümnekordseks, mis omakorda suurendab vähki haigestumise tõenäosust.
Mida rohkem partnereid, seda suurem tõenäosus on saada viiruse erinevaid tüvesid. Ehkki kõik HPV tüved ei põhjusta vähki – osa neist põhjustab vaid soolatüükaid või kondüloome –, on kõrge vähiriskiga tüüpe tervelt 20.
Padriku sõnul on HPV sugulisel teel omandatav infektsioon, mida ei saa üldjuhul sündides kaasa.
Nahal ja limaskestadel lillkapsataolisi näsalisi moodustisi ehk teravaid kondüloome põhjustavad viiruse tüübid 6 ja 11 võivad küll levida sünnituse ajal otsese kontakti kaudu ema välisgenitaalidega lapse suuõõnde, kõrisse ja kõris häälepaeltele, kuid seda tuleb tohtri sõnul väga harva ette.
Nii võib lapsel tekkida respiratoorne papillomatoos, mis nõuab opereerimist, sest hingamisteedes paiknevad kondüloomid hakkavad takistama hingamist. Padriku sõnul on maailmas teada ka sellest seisundist tingitud väikelaste äkksurma juhtumeid.
Just sellise HPV ülekandemehhanismi tõttu võidakse väga suurte väljendunud genitaalkondüloomide korral kaaluda loomuliku sünnituse asemel keisrilõiget, kuid lihtsalt HPV olemasolu korral pole keisrilõige arsti sõnul näidustatud.
Enamikul juhtudel saadakse HPV siiski sugulisel teel ning arvatakse, et ühe korra elu jooksul nakatub viirusesse praktiliselt igaüks, kes elab suguelu. Tavaliselt suudab organismi immuunsüsteem viiruse ise välja tõrjuda – nii läheb naistearsti sõnul tervelt 90 protsendil juhtudest.
«Mida noorem on inimene, seda paremini immuunsüsteem selle viiruse elimineerib. See võtab keskeltläbi – kui me räägime kõrge riski tüüpidest – 4 kuud kuni 2 aastat,» selgitas Padrik.
Küll aga on probleem, kui kõrge riski tüüp jääb organismi pikaks ajaks püsima, võivad tekkida vähieelsed muutused ja kui neid ei jälgita ega ravita õigel ajal, areneb lõpuks välja emakakaelavähk.
Padrik tõi näite noorest naisest, kellel avastati emakakaelavähk raseduse ajal, ehkki alles 2,5 aastat enne seda oli tema PAP-test ehk emakakaelalt võetav rakuproov veel korras.
«Enamikul juhtudel vähk ei teki nii kiiresti ja latentne periood või vähieelsete seisundite ehk düsplaasiate periood on pikem,» märkis Padrik, lisades, et tavaliselt areneb vähk välja alles 10–15 aasta jooksul pärast kõrge riskiga HPVga nakatumist, kui organism viirusest jagu ei saa.
Praegusel juhul oli aga tegemist väga agressiivse haigusvormiga, mis areneb ülimalt kiiresti, kuid mida tuleb arsti sõnul õnneks väga harva ette. Küll aga peaks ettevaatlikuks tegema tõik, et kuigi 1,5 aastat enne vähidiagnoosi avastati nimetatud naisel PAP-testi tulemusena kerged muutused emakakaelal ja paluti aasta pärast tagasi tulla, tuli ta uuesti kontrolli soovitatust pool aastat hiljem.
Avastamine raseduse ajal
Emakakaelavähi avastamine raseduse ajal teeb olukorra keeruliseks. Otsustada tuleb, kas teha keisrilõige kohe või oodata, et laps poleks liiga enneaegne. Samuti tuleb kohe keisrilõike järel eemaldada emakas. Ning tõenäosus, et ema näeb oma lapse 5. sünnipäeva, ei pruugi väga pahaloomulise haigusvormi puhul olla kuigi suur.
Üldiselt on naaberorganitele mittelevinud ehk metastaasideta esimese staadiumi vähi korral elulemus 90 protsenti, mis tähendab, et viie aasta pärast on suurem osa patsientidest elus. Padriku sõnul loetakse inimest sel juhul vähist tervenenuks, kuid siiski võib ette tulla ka juhtumeid, kus vähi retsidiivid tekivad hiljem.
Eestis on 60 protsenti emakakaelavähi juhtudest just nimelt lokaalsed, ilma metastaasideta vähid. Ülejäänud juhtudel on vähk naaberorganitele levinud ja siis on ravitulemused juba kehvemad. «Kui kõik neli staadiumit võtta, siis on elulemus keskeltläbi 60 protsenti,» tõdes Padrik.
Kui PAP-testis on muutusi, siis uuringutega paika pandud ravijuhised näevad ette, et uuesti vaadatakse patsient üle aasta pärast. Tavapärane stsenaarium on Padriku sõnul selline, et aasta pärast on muutused hoopis ära läinud – organism on haigusest ise võitu saanud.
Kui PAP-test näitab aga endiselt muutusi, hakatakse uurima, kas ja mis astme düsplaasia ehk rakkude kasvamise häirumisega on tegemist ning kas see vajab vaid edasist jälgimist või konisatsiooni ehk koonusekujulise tüki kirurgilist eemaldamist.
Vähieelse seisundi düsplaasia esimese astme korral kutsutakse patsient tagasi juba kuue kuu pärast, kuid ka sellest seisundist võib organism ise paraneda. «Alates düsplaasia keskmisest astmest teeme emakakaela konisatsiooni ehk eemaldame selle muutunud ala,» selgitas Padrik.
Vähi ravi sõltub samuti haigusvormist ja staadiumist. Vaja võib minna kas kirurgilist, keemia-, kiiritusravi või siis nende erinevaid kombinatsioone. Kui ei ole metastaase, piisab naistearsti sõnul üldiselt kirurgilisest ravist. Kuid emakakaelavähk võib levida vaagna lümfisõlmedesse ning sel juhul on vaja needki eemaldada.
«Mõnikord tehakse nii, et kirurgiline ravi ei ole esmane ravi – kui vähk on näiteks tupeseintele edasi levinud, siis tehakse kiiritusravi, et vähk läheks väiksemaks, ja alles siis lõigatakse,» selgitas ta.
Kui naine ei ole varem sünnitanud ja tal on esimese staadiumi emakakaelavähk, on arsti selgitusel võimalik teha sellist lõikust, kus võetakse ära ainult emakakael ja emakas säilitatakse.
Ehkki säilinud emaka korral võib naine ka pärast vähist tervenemist lapsi saada, tekitab igasugune emakakaela vähieelsete seisundite ravi Padriku sõnul rasedusaegseid komplikatsioone, suurendades enneaegse sünnituse ja abordi riski kuni kolm korda. Kui emakakael on täielikult eemaldatud, tuleb enne rasestumist teha emakakaelaõmblus, mis hoiab emakat kinni – vastasel juhul rasedus lihtsalt katkeb.
Oluline ennetus
Eestis on emakakaelavähi haigestumuse ja suremuse näitajad teiste Euroopa riikidega võrreldes väga kõrged, seetõttu peab Padrik vajalikuks riiklike ennetusmeetmete tõhustamist. See tähendaks nii sõeluuringu sihtrühma laiendamist kui ka HPV-vastase vaktsineerimise lülitamist riiklikku immuniseerimisprogrammi.
Eestis on kõikide aastate jooksul igas vanuses HPV vastu vaktsineerituid umbes 7000, sest riik seda ei finantseeri ja vaktsiin on kallis. Kõige odavamalt saab Padriku sõnul ühe doosi ligikaudu 54 euroga ja kokku on vaja kolme doosi.
Kuid tohter lisas, et riigile läheks vaktsineerimine koos PAP-testi sõeluuringuga kokku maksma umbes sama palju kui rinnavähi sõeluuring üksi.
«Vaktsiin kaitseb samas ka teiste vähkide eest, näiteks tupe- ja häbemevähi eest, mis ei ole väga sagedased, aga neid siiski on – kui emakakaelavähki on 160–180 patsiendil aastas, siis häbemevähki ligikaudu 40 patsiendil,» märkis ta.
Samuti põhjustab HPV osa kõri- ja suuõõnevähkidest, mille esinemissagedus viimasel ajal järsult tõuseb. Põhjuseks peetakse siingi seksuaalharjumuste muutumist ehk siis antud juhul oraalseksi harrastamist, millega on lisaks seotud ka keelevähk ja suu limaskesta vähk.