/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/05/22/1118442t1h35bb.jpg)
Suures väinas asuv Kesselaid saab tõenäoliselt järgmiseks kevadeks päästepunkti, mille varustust võivad kohalikud inimesed häda korral enne mandrilt abi saabumist ise kasutada. Selliseid lahendusi soovitakse luua ka teistele väikesaartele.
Päästepunkti saavad saareelanikud koolitatakse end ise päästma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas esmaspäeval väikesaarte programmist 2012. aastal toetust saavate projektide nimekirja, kuhu kuulub ka Kesselaid. Sinna peaks ehitatama päästepunkt.
«Päästepunkt kujutab endast päästetööde valmisoleku tagamiseks vajalikku hoonestust ja varustust, mis mehitamata kujul on reageerimisvalmiduses,» selgitas päästeameti Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.
Päästepunkti hoone koosneb külmast tsoonist ja köetavast osast ja on mõeldud päästevarustuse hoidmiseks, hooldamiseks ja vajadusel pikaajalistel päästetöödel (metsapõlengu või reostustõrje korral) viibivate päästjate või ka kehva ilma tõttu merehätta jäänud inimeste majutamiseks.
Hoones on tagatud elektrivarustus generaatortoitega, kiirelt köetav pliit ja õhksoojuspump.
«Igapäevaselt seisab hoone suletuna ja külmana, aga seda on võimalik kiirelt kasutusse võtta,» lisas Kaldasaun. «Päästepunkti hoone baasil on võimalik lahendada ära ka sadamahoone funktsioon ja ning ka muud vajalikud riigimaja funktsioonid.»
Miks on Kesselaiule päästepunkti tarvis? Kaldasaun vastas, et õnnetuste korral mandrilt reageerimine võib osutuda komplitseerituks ja halbade ilmastikuolude korral isegi võimatuks ja seega peab olema väikesaarel tagatud iseseisev esmane reageerimisvõimekus saamaks õigel ajal jaole ja vältimaks õnnetuste võimendumist ning suureks kasvamist.
«Lisaks on see hea võimalus, et anda ulualust nii päästetöötajatele kui ka merehädalistele ning hoida ja hooldada päästevarustust,» rääkis ta. «Mandrilt reageerida koos varustusega (suure laevaga) on väga keeruline, oluliselt lihtsam ja tõenäolisem on jõuda sinna kohale täiendava päästemeeskonnaga, kes saavad kasutada juba koos kohalikega saarel olevat varustust.»
Päästepunkt varustatakse ATV, veepaagiga järelhaagise, pumba, tuletõrjearmatuuri (voolikud, joatorud, jagajad, hargmikud), kululuudade, päästerõnga ja viskepoidega. Kogu varustus paikneb järelhaagisel ja ATVga tagatakse selle kiire reageerimine kogu saare ulatuses.
«Saare püsielanikud ja ka perioodilised püsiasukad koolitatakse päästesündmustele reageerima ja seda varustust kasutama ning viiakse läbi ka ühisharjutused mandrilt reageerivate päästjatega,» lisas Kaldasaun.
Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest päästeameti omaosalus on 13 000 eurot. Projekti maksumusele lisandub veel päästeameti poolt läbiviidavate koolituste ja ühisõppuste maksumus.
«Hetkel on saadud eeltaotlusele heakskiit, millele järgneb põhitaotluse esitamine, hangete läbiviimine ja alles seejärel hoone väljaehitamine ja varustusega sisustamine,» seletas Kaldasaun. «Loodame saada asjad valmis järgmiseks kevadeks, et siis alustada treeningute ja õppustega olemaks juba järgmisel kevadsuvel paremini valmis õnnetuste korral tegutsema.»
Ta seletas, et analoogseid lahendusi on päästeamet teinud mitmetel väikesaartel, kuid päris nii kompaktset terviklahendust mujal veel ei ole.
«Aga sinna suunas me liigume, et saada kõik väikesaared sellisele tasemele,» kinnitas ta. «Hetkel oleme mitmetele väikesaartele paigutanud kasutatud pumbad ja päästevarustuse mõne kuuri alla või kellegi hoonesse, aga puudu on olme- ja hooldustingimused.»
Samast väikesaarte programmist on plaanis ehitada päästejaam ka Vormsile. Seda taotleb vallavalitsus, kuna praegused riikliku päästekomando ruumid on amortiseerunud.
Seal hakatakse hoidma päästevarustust. Kui aga saab teostatud ka tööde teine etapp, peaksid olema valminud ka päästjate olmeruumid ning töötajad saavad sinna sisse kolida.