/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/05/21/591342t1h6751.jpg)
Enamik õpilasi pole valmis andma ära tükikest suvisest pea kolmekuulisest koolivaheajast, ent diskussioon kooliaasta sees olevate vaheaegade nihutamisest on teretulnud, sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Liina Hirv.
Õpilased pole valmis suvist koolivaheaega lühendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valdav enamus Eesti õpilaskonnast ei paista praegusel hetkel olevat valmis selleks, et suvist koolivaheaega lühemaks teha. Siiski pean seda, et osad koolid vaheaegu nihutavad, pigem tervitatavaks,» ütles Liina Hirv.
Ta pidas oluliseks, et enne sellise otsuse langetamist oleks diskussiooni kaasatud võimalikult lai õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ring. «Et saada selgust küsimustes nagu on seda ajaplaneerimine (juhul, kui ühe pere lapsed käivad eri koolides), õpilaste valmisolek ja koolipere ühtne arusaam võimalikust kasutegurist,» selgitas ta.
Mitmed koolid on lisanud kevadisse õppesessiooni veel ühe vaheaja. «Kasutegurina võib vaheaja nihutamise juures näha, kui arvestame kooliveerandite pikkuste erinevust - aasta kaks viimast veerandit on kahest esimesest tunduvalt pikemad. Samas on ilmselge, et just teisel poolaastal on õpilased juba väsinumad ning vähem motiveeritumad. Seega jaotaks lisavaheaeg õppetöö ja puhkuse vahekorra tõepoolest ühtlasemalt,» sõnas Hirv.
«Viimane oleks ühtlasi ka teatav lahendus sellele, et kolmas veerand on võrreldes teiste õppeveeranditega tunduvalt pikem ning tihtipeale ka kõige kurnavam. Samas eeldab see siiski õpilaste valmisolekut mingil hetkel, kas siis suve algusest või lõpust, nädalakese ära andma,» nentis Hirv.
Hirv meenutas, et 2010. aastal toimunud õpilasesinduste liidu kevadkoolis arutleti ka mõtet alustada kooliaastat enne 1. septembrit. «Tol korral leidis idee siiski pigem negatiivset tagasisidet – õpilastele on mõningad traditsioonid siiski südamelähedased ja nii peeti oluliseks, et kooli alguseks jääks tarkusepäevana tuntud 1.september.»
«Igasuguste vaheaegade nihutamise juures on aga oluline, et oleks selge, mis on selle eesmärk ja kas see eesmärk on ka tulemuslik või midagi oluliselt parandav. Kui koolipere on selgelt ühel nõul, et vaheaja lisamine kolmandasse veerandisse annab õpilastele piisavat motivatsiooni juurde, et ka maikuus jätkuks neil energiat koolitööga aktiivselt tegeleda, siis miks mitte.»
«Kuid usun, et vaheaegade nihutamise ja kooliaja siia-sinna lükkamise kõrval tuleks jälgida seda, kui suur töö saab tehtud ära koolitunnis, ning kui palju jääb õppuril koduseid töid. Õpilaskonnast on peegeldunud, et just see on üks võtmeküsimusi õpilaste koolirõõmu ja motivatsiooni tagamisel,» sõnas õpilasesinduste liidu juht.