/nginx/o/2008/12/05/101298t1hb30e.jpg)
Riigikogu kiitis heaks liiklusseaduse ja karistusseadustiku muudatused, mis karmistavad alanud aastal liikluskaristusi. Varsti saavad kriminaalkurjategijaks need juhid, kes tabatakse esmakordselt roolist rohkem kui 1,5-promillise joobega.
Reporter.ee: suvest muutub kriminaalseks auto keskmises joobes juhtimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Joobes auto juhtimine ei ole ohtlikum selle tõttu, et seda on pandud teist korda toime, ta on ohtlik sellel samal konkreetsel ajahetkel,» selgitas liiklusjurist Indrek Sirk Reporter.ee'le.
Sirgi sõnul sõltub see oht 99 protsenti sellest, millises seisundis juht on.
Õiguskoolitusfirma juht Kalle Preismann leiab, et inimesi kriminaliseeritakse siiski liiga kergekäeliselt.
«Põhimõtteliselt on siis võimalik võtta inimest, kellel puuduvad üldse igasugused liiklusõigusrikkumised, k.a väärteod, kriminaalvastutusele,» ütles Preismann. «Mina leian, et see on küll ebaproportsionaalsus.»
Preismanni sõnul oli Eestis kriminaalkorras karistatud inimesi 2008. aasta 7. juuni seisuga 194 000, mis on hinnanguliselt kuni 30 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest.
«Nende arvude põhjal võib öelda, et Eesti ühiskond on pätistunud,» märkis Preismann. «Aga küsimus on selles, kas meie ühiskonna liikmed on siis suuremad pätid kui mõne teise rahva esindajad? Mina arvan, et ei ole ja väidan, et 1. juulil kriminaalkorras karistatute hulk suureneb.»
Indrek Sirgi sõnul on umbes 25 protsenti politsei tabatud joobes juhtidest ka varem joobes juhtimise eest karistatud. «Kuid reaalne statistika täna puudub, kui palju nendest on neid uue seaduse järgi keskmise joobe tunnustele vastavaid juhte,» arutles Sirk. «Tegelikult on võimalik, et nende joodikkurjategijate arv hoopis väheneb, kuid on võimalik ka see, et see arv suureneb.»
Kriminaalkorras karistatud isikud kaotavad relvaloa ega saa töötada teatud ametikohtadel. Tõenäoliselt ei pääse «märgistatud» noored nii kergesti välismaale õppima ega saa ka kõikide riikide viisasid, vahendas Reporter.ee.